Britaa-'s blog

Kirjutan igal võimalikul hetkel!

„Mis me pärast edasi teeme?“ Küsisin kui olime söömisega alustanud. „Ma viin sind randa ja pärast õhtul istume lihtsalt siin. Sind vaevab miski ja ma tahan teada, mis see on.“ Jätkas ta söömist. Ma vaikisin taas ja nautisin toitu.

Meil…

Paradiis

Ja siis see tuli, valu. Ärkasin hommikul tühjas voodis, minu kõrval ei olnud kedagi ja koht, kus oleks pidanud olema Markus oli külm. Ma ei suutnud otsustada, kas see oli kõigest uni või juhtus see päriselt. Miks ma nii tegin? Kas ta tõesti tahab…

Tere!
Ma pole ammu-ammu kirjutanud ja ma olen üpris "roostes" , kui välja jätta koolikirjandid, siis ma pole üldse vahepeal kirjutanud. Kiire on pidevalt ja seepärast ei luba, et siit tuleb midagi erilist. Samas on see igaühe oma otsus ja ma loodan, et Teie Minu Lugejaskond andestate selle suure pausi mulle ja ka selle, et osad ei pruugi tulla nii tihedalt. Ma annan endast parima!

„Sa ei saa kaotada midagi, mida sul pole olnud.“ See lause üha kordub ja kordub minu peas. Mäletan selgelt veel, kuidas need sõnalt nii kergelt sinu huulilt tulid ja kui ükskõikselt sa mind vaatasid. Kes ei…

Mul on metsikult kiire nädal ja ma pole kindel, kas sel nädalal veel osi tuleb, kuid ma püüan. Tegin selle osa samuti üsna kiiruga, nii et andestagem, kui see pole nii hea kui võiks. Ja AITÄH neile, kes ennast nähtavaks tegid.


5#

See jahmatas mind niivõrd, et hingki…

http://bbb-brita.blogspot.com/ - võib-olla pakub huvi. Ma olen sinna lisanud kõik jutud, mis olen kunagi kirjutanud, kas siis järjejutud või lühijutud. Mai kuus kirjutatud on kõik vanad jutud, tühjendasin oma arvutit ja leitsin sealt need.


4#

Bell ja Boss rääkisid pikalt, teises toas ja mina ootasin, et mis saab edasi. Ma ei suutnud ka mõtlemata jätta et Nancy on Bossi tütar, see tundus võimatuna. Peaksin ma ta igaveseks unustama?

Boss saabus tagasi minu juurde: „Bell kiitis sind väga ja ta lubab sul lahkuda.“ Noogutasin pead. „Poiss, ma hoian sul silma peal ja kui mul peaks sind vaja minema, siis ma otsin sind…

Ütlen ette ära, et osa ei ole kõige huvitavam, aga enne muutust oli seda vaja. Uus osa tuleb veel enne reedet.

13.

„Ma saan aru, et see on suur uudis ja tuli nii äkki, aga kas sa ei peaks rõõmustama?“ Küsis ta peale pikka jõllitamist. „Asjad on nüüd lihtsalt keerulisem kui enne, sa pead mulle nii palju selgitama ja ma pean sulle midagi rääkima.“ Ajasin end voodis istukile. „Kristjan on tagasi.“ Vudistasin selle lihtsalt kiirelt välja, ma ei suutnud seda enam hetkekski endas hoida. Alex-i naeratav nägu muutus algul mõtlikuks ja siis vihaseks. „Ja sa…

11.

Kolmapäev.

Ma ei läinud kooli, ma ei saanud, ma ootasin Emmat, tahtsin näha milline ta välja näeb, piltidel oli ta ilus, kuid aeg on edasi läinud. Vedelesin tükk aega lihtsalt voodis ja sättisin end üheks valmis, et siis Alex-i juurde minna. Nii ma ka tegin ja kui ma kohale jõudsin sain ma aru, et ma olen ta igaveseks kaotanud.

Too tüdruk, kes seal koos Alex-iga istus nägi nii meeletult kaunis välja ja Alex koos temaga nägi õnnelikum kui kunagi varem. „Tere, mina olen Emma.“ Tõusis tüdruk, tuli minu juurde ja…

Palun vabandust ! - Kiire on olnud ja on edaspidi ka, aga ma proovin veidi tihedamini seda teha, tõesti proovin.

8.

„Anna andeks, ma ei tea, mis mul hakkas.“ Surus ta oma huuled õrnalt vastu minu pead. „Sa tõesti arvasid, et ma olen nii silmakirjalik ja tulen siia sinu juurde, ise teades, mida sa minu vastu tunned?“ Kuivtasin näol olevaid pisaraid. „Ma ei tea, ma tõesti ei tea.“ Peitis Alex oma näo minu juustesse. „Kus su ema on? Mis siin toimub?“ Sättisin end näoga tema poole. „Ema on kuskil tööreisil ja ma ei tahtnud seda…

See oli päris ammu, kui ma viimati kirjutasin, rohkem kui kuu. Ma loodan, tõesti loodan, et need kes lugesid enne, loevad ka ehk nüüd. Mul oli kergelt öeldes kriis ehk ma ei suutnud midagi kirjutada. Aga ma püüan seda parandada, ma tahan seda parandada. Mul pole seda lugu palju kirjutatud ja seepärast ma tahaks neilt, kes mulle andestavada, selle kadumise, ütleksid, kas ma olen väga kehvaks muutund.? Kui nii ongi, mis on vägagi võimalik, siis ma hakkan topelt tööd tegema.


1#

Üks sünge öö, kaks autot, kolm hukkunut.

Süsimust audi sõidab üksi keset pimedat, valgustamata maanteel. Juhi silmad on pilukil, iga…

Ja ma vabandan, et ma ei kirjuta nii tihti, kui peaksin-võiksin, aga aega napib ja mõtteid pole alati siis kui aega on. Loodetavasti suudab see veidi pikem osa asja parandada.

7.

Silmad taad avades lamasin suurestoa diivanil, pea valutas meeletult ja kõik ajas iiveldama, oleksin tahtnud veel magada ja magada. Kõik oli korras, kuni mulle meenus, miks see kõik juhtus. Ta oli siin. Ta ikkagi tuli mind otsima, ta ikkagi tahtis mind näha, sest ta siiski tunneb minu vastu midagi. Võiksin olla ju seitsmendas või kaheksandas taevas, kui poleks veel kedagi, keda ma unustada…