Minaolensee21's blog

Õnneks lõppeb varsti ka see aasta:) see aasta on nii mõndagi juhtund...nii head, kui ka halba.. Aga ei ole ju head ilma, halvata ja vastupidi... Kuigi aasta algas suurepäraselt ei lõppe ta alati sama suurepäraselt kahjuks:( Ning ega muud loota ei ole kui, et ehk järgmine aasta tuleb parem:)

ilusat jõulu aega kõigile;)

Need raisatud aastad mis möödund üsna tuimalt,
Kõik need aastad mil isegi vesi maitsnud kuivalt,
Olen mõistnud et iseenda moodi olla on hea,
Hoidnud külma närvi ja vahest harva kaotand pea,
Mõistan maailma vahest paremini kui keegi teine,
Olen küll noor aga mu maailmavaade ebamaine,
Ma tean kuidas asjad siin maailmas käivad,
Inimesed pole need kes nad tegelikult näivad,
Nad varjuvad pettuste ja valede taha,
Et siis sõnadega teistele haiget teha,
Nende ego upitab pidev teesklemine,
Populaarsuse nimel valedega hooplemine,
Ma võin küll palju lollitada,
Aga mulle ei meeldi inimestele valetada,
Ausust hindan ma ülekõige,
Ega ütle kunagi inimestele mis…

Valgus on kadunud mu teelt,
alles on jäänud tühjus.
"Aidake mind!" kostub mu huulilt,
hinges valitseb kurbus.

Iga hetk meie elus on saatuslik.
Tuleb nautida igat päeva,
tuleb osata olla õnnelik
ja mitte lüüa käega.

Ta õpetas seda mulle,
ei hinnanud ma seda.
Valasin õli tulle
armastades teda...

Nüüd olen tast ilma,
vist igaveseks.
Tehes talle silma,
loobudes tema sõprusest.

Ainuke valguskiir mu eluteel,
kus oled sa nüüd???
Kas kohtume veel???
Jõuaks vaid sinuni see hüüd:
"Kallis sõber! Tule ja pühi mu silmist nukrus!!!...

Tahaks naerda, tahaks nutta,
samas jälle pisaraid valada ja vaikida.
Olen õnnelik, olen rahul,
samas jälle kurb ja pahur.

Tunnen süüd, pärast mitte,
tunnen piina, ma maksan kätte.
Oled ingel, vähemalt mulle,
oled pagan, kes põleb tulle...

Ma olin Su sõber, Su lohutus… Sa suutsid kogu meie sügava sõpruse ja
usalduse lõhkuda vaid ühe hetkega. Üks hetk kulus, et murda mu süda,
hing.. Ma avaldasin Sulle oma suurimad salasoovid, patusemad
saladused.. Ma ei suuda seda uskuda, et kõigist pidid just Sina mind
reetma. Ma armastasin Sind , nagu pereliiget. Ma kohtlesin Sind
paremini kui teisi ja nii Sa mind tänadki. Mul on valus. Vähe sellest,
et mu silmad nutavad, nutab ka mu süda kibedaid pisaraid. Ära tule mult
paluma andestust, lunastust oma tegude eest. Ei. Sa ei saa seda. Sa ei
ole seda väärt. Mis sõber Sa…

Miks on elu ebaõiglane?

Miks süütud inimesed peavad kannatama?

Miks on inimesed tihtilugu mõtlematud?

Miks valatakse viha välja valede inimeste peale?

Miks mõni inimene ei vali oma sõnu?

Miks ei mõelda tagajärgedele?

Miks haavatakse haavatut?

Miks tehakse teisele haiget ja siis unustatakse kõik hoopis?

Miks käitutakse teistega justkui marionettnukkudega?

Miks ei osata arvata, et ka teisel inimesel on hing?

Miks tehakse kõik võimalik, et tappa teise eneseväärikus?

Miks astutakse teistele jalgupidi selga?

Miks on ühe inimese MINA tähtsam, kui teise oma?

Miks kasutatakse ülekohut?

Miks ollakse…

On hetki, on tundeid ja pisaraid :)

On kõike mis teeb haiget, on kõike, mis õnnest pisaraid välja toob.

On hetki, mida unustada ei saa, on hetki mida unustada ei suuda!

Paljud hetked võiksid lihtsalt mälust kustutada nii oleks lihtsam edasi minna, lihtsam olla ise...

Lihtsam proovida uuesti, lihtsalt haiget saada ja uuesti unustada!

Kõik oleks lihtsam... Aga nii ei saa, peab olema mälestustega, mis
pisara silmanurka sunnivad ja toovad tagasi tunde mis oli ammu
kadunud... Ja kartis tagasu tulemist! Aga nüüd on ta jälle tagasi ja
sama värske, kui lahti rebitud haav, mis…

kui sa yhel hetkel ärkad

ja mind enam ei ole,

siis tea-olen läinud.

kui sa yhel hetkel taipad,

et tegelt sa ju vajasid mind,

siis teadmiseks sulle:

mu unistused purustasid,sest

sa ju ei armastanud mind.

armastasid mind teeseldes

aga mina saind päriselt,

see purustas mu sydame

ja nüüd olen lahkund igaveseks.

sa võid mind taga nutta

aga see ei aita.

kui otsustad järgi tulla,

siis ka see ei aita.

armastus muutund vihkamiseks,

teinud järsu kannapöörde

ja ei muuda seda enam vastupidiseks

mitte kunagi,mitte miski.

Olen Muutuste kiirteel!!!

Sõbrad tulevad ja lähevad, aga mälestused jäävad... Mõnedest head, aga mõnedest halvad.. Olin olemas alati teile, kui te mind vajasite, aga kui mina vajasin teid, polnud mul kahjuks kedagi:( Kuid nüüd pole teil kah enam mind... Kui te arvate, et ma palun vabandust ja tunnen ennast kõiges süüdi mis juhtund on, siis te eksite... Ma tean, et olen teinud vigu ja olen käitunud valesti, aga keegi pole ju täiuslik...

Kuid alati ei ole mina kõiges süüdi ja alati ei tee ka mina kõike valesti... Seda teete ka teie ise, aga teie ego ei luba seda…

Vahel on tunne,
et keegi mind siin ei vaja
siis olukordi kui karjuks "Stop".
Elu seostaada võiks kellaga ,
millel saad peatada aja
või jääb see ise puhkama-
"Ei tea"
Vahel on siin ju nii raske,
aja siis peataks,
lahkuks siit,
puhkaks,
et tulla tagasi
vabana.
Tagasi, kus oled sina,
sina kellese kord armusin
kuid ajaks mil tulen
pean olema unustanud sinu
ei tohiks ma mõelda sinule nii palju
ei tohiks sind näha öösiti unes,
Kuid kas on see võimalik?
Kas suudan su unustada
ei tea, ei usu.
Aga praegu
mõteid sinult ei ära ma saa...
Nagu igatseks kedagi..
võibolla…