Miks ma vahepeal igatsen kedagi nii väga, et tahaks oma südame tema juurde saata???
kui sa ainult teaksid kuidas ma sinust puudust tunnen... sinu kallistustest ja sellest, et saan sinuga koos olles olla mina ise .. tahaks olla koguaeg sinuga koos, aga kahjuks pole see võimalik:(
loodan, et sa ikka tead kui kallis ja eriline sa minujaoks oled.. tahaks, et saaks sinuga suhelda normaalselt iga päev, kuid kahjuks pole ka see võimalik:(
njah mis teha?? kuid tean, et see kõik muutub ükskord:)
Kui Sa tõesti igatsed kedagi väga, siis kindlasti ütle seda talle, Ta tahaks seda kindlasti teada!...
Ma näen aga ei vaata.Ma lepin aga ei kaota.Ei m6tle Sinule, kuid silmad sulen,
ometi unenäos Su juurde tulen.Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen
hajameelne aga k6ike märkan.Reegleid järgides neid purustan. Kõike
mäletan, vahel iseennast unustan.Olen tugev, kuid vajan Sind. Olen tuvi,
vahel sinilind.Kallistan aga ei puutu. Olen muutlik, kuid ei
muutu.Joostes seisan paigal. Naeratades pisaraid peidan.Olen kerge aga
r6hun. Tahan luua aga l6hun.Olen eksinud, kuid Su leian. Lasen minna aga
sydames hoian.Olen suur aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui
päike. Olen vaikne aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu
varju.Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga…
see sisse kanne on mõeldud mõninkatele inimestele...
arvan. et need kellele see mõeldud on saavad sellest ise aru:)
Mõningaid aforisme ja mõtteter mis mulle meeldivad;)
On minus üldse veel midagi head?
Ütle palun mulle, kui sa vastust tead!
Olen ma tõesti tundetu võõras,
kes uitab ringi oma elu mõõnas?
Mida minu elu on üldse väärt?
Pühkida ainult jalga vastu püksisäärt?
Suitsetada, laaberdada, juua?
Või end lõpuks lihtsalt üles puua?
Vasta! Mina nendele küsimustele vastust ei tea.
Ütle, milles olen ma teinud vea?
Kus ma olen komistanud ja kukkunud?
Oma hinges ja südames olen ma ammugi hukkunud.
Südames mul puudub hellus, soojus.
Minu elupäike juba ammu merre loojus.
Hinges mul puudub igatsus, lootus.
Minu elu on vaid mõttetu, lõputu õnne ootus.
Vahel tahaksin karjuda nii kõvasti, et kõik kuuleksid, kui valus mul on. Vahel tahaksin nutta nii hullusti, et kõik näeksid mu punaseid silmi ja aitaksid. Vahel tahaksin kellegiga rääkida, kuid keegi ei kuula, kõigil on kiire. Vahel tahaksin surra ja näha, kui paljud mu matusele tuleks! Vahel tahaksin naerda nii kõvasti,et rõõmupisarad mööda põski alla langeksid. Vahel tahaksin armuda õigesse poissi ja olla armastatud, tõeliselt. Vahel tahaksin olla lihtsalt õnnelik