Reaper's blog

 Oli Päev kus mõtlesin headest ja halbadest asadest
traditsiooniliselt alustan headest.. Reegitakse et õnn on murdosa sekundist,
 ainult vähesed tabavad tõelist õnne. Ei ole inimest kes ei tahaks olla õnnelik.
 Kõigil meil on hetki mida tahame mäletada ha hetki mida tahame unustada.
Olguneed õnne või valu hetked. Mina isiklikult unustan oma elu õnnelikud hetked,
et mitte unustada mida see tähendab. Elu on keeruline, seda teame me kõik.
Me kõik tahame hoida kallimaid.
koos olles tunneme heaolu ja rõõmu. Lahus olles kurbust ja üksindust, nukrust ja meelehärmi.
Usun et nii see on. Oleme alati mõelnud edasisele heale, kui mitte halvale.
(Et vahel üksteist mõista, pole sõnu vajagi)

Mu päevad mööduvad naq alkohoolikul. Koos olles upuvad mu mured ja süngus.
Lahus olles saabuvad need.
Kurbus ja üksinudus juhtisid mõtele ja naq ükskord öeldud sai.
Elan mõttega et miski pole igavene, kõik lõpeb kord. Vahet pole kas see on hea 
või halb.

Olen ma su sõber? :
Midagi enamat kui sõber? :
Olen ma armas? :
Olen ma naljakas? :
Olen ma tüütu? :
Olen ma igav? :
Olen ma inetu? :
Olen ma lärmakas? :
Olen ma armas? :
Olen ma õel? :
Olen ma ülbe?
Olen ma sõbralik? :
Olen ma sportlik? :
Olen ma aktiivne? :
Olen ma tore? :

*** KAS SA .. ***
...Kallistaksid mind? :
...Tekksid põse musi? :
...Igatseksid mind, kui ma oleks ära? :
...Tunneksid must puudust, kui ma ära sureksin? :
...Lohutaksid mind, kui ma vajaksin lohutust? :
...Aitaksid mind, kui ma vajaksin abi? :

****** KUI SA SAAKSID...******
Anda mulle uue nime, siis milline see oleks ? :
Veeta päeva koos minuga, mida sa ette võtaksid ? :
Minu juures midagi muuta, siis mida ? :
Saata mu ükskõik kuhu reisile, siis kuhu ? :
Panna mind kellegiga paari, siis kellega ? :D : 
Tulla minuga kahekesti reisile, siis kas sa tuleksid ? :
Kui sa saaksid mulle öelda ühe viimase asja, siis mis see oleks? :
Kui sa saaksid mu käest küsida ükskõik mida, siis mida sa küsisksid ?:

 Mõnikord kujutelm endaga viib su
läbi maailma, mis magab.
Mäletan, igatsus ringutas tiibu
mu tolmunud künnise taga.

Kuidas mind kutsus ta lummurinime
hukutav imepära!
Ma seisan ses elus kui pärli ees pime
ja ometi naudin ta sära.

Mäletan, heledas hommikupuhtes
tõusin kui pakatav rohi,
aldina valu ja valguse suhtes,
rõõmus, et tajuda tohin

kõike, mis tundeile tarmukust annab:
kevadepuhanguid noori,
mängurikirge, mis õlgadel kannab
sõnatu kurbuse loori,

pahe ja vooruse võitlusenimbust
rahutuil otsisklusretkil,
joobumust, võimsalt mis meeltesse imbus
eneseületushetkil.

Magusalt läbi mu loomuse põikus
üksolek mulla ja tõega,
milles peab sobima võluga võikus
lihtsalt kui lihase õega.

Kirjas on öeldud, et armastus käitub
sageli veidralt kui varas:
siseneb vargsi ja võitjana läitub
südames andumisaras.

Võrdsetes annustes õndsust ja valu
küpseb ta mürgiseis tarjus.
Kes neist on maitsnud, see nõrkevijalu
käib oma suuruse varjus.

Mustade merede metsikuil rannul
maastik on ohtlik ja teetu;
sääl oma pühima unelma kannul
hulgun kui jumalast neetu.

  Laiub surm nagu lävi
    läbi hommikuao.
    Aga olnu ei hävi,
    sest et mälu ei kao.
    
    Kauge kirgedepüha
    amuletid mu peos,
    teist saab selgemaks üha
    peente kurbuste seos.
    
    Taamal tõrvikuid kõikus.
    Puhkes tiirane tants.
    Äkki temasse lõikus
    mingi õrn resonants.
    
    Nägin viibet Su randmes.
    Loore langes kui lund.
    Ja ma läksin Sind kandes
    ja me mõlema und.
    
    Teispool kivist terrasse
    keegi muigavat näis.
    Nagu hiilivaid kasse
    varje kannul meil käis.
    
    Nii me läksime. Kuhu,
    ei me teadnudki veel.
    Sõnad lämbusid suhu.
    Lõhnas vaik ja kaneel.
    
    Kuskil kilkasid pantrid.
    Kuskil lehvis üks tiib.
    Oli kutse tas kramplik.
    Järvel tiirles amfiib.
    
    Veel üks kiljatus kaikus.
    Veel üks löök lõikas vett.
    Siis see haihtus. Jäi vaikus.
    Jäi puude ballett.
    
    Kesk akaatsiasalu
    tuulde suudlesin Sind.
    Tõmbles vaiblevas valus
    Sinu siupäine rind.
    
    Viies tippu me pinge,
    iga sõõm oli lõõm.
    Nendest jäigi me hinge
    mingi rahutu rõõm.
    
    Jalavõrude vase
    tummaks aeg teha võis,
    kuid on ulmadest rase
    Sinu leek-ihu õis.
    
    Jälle kohtume, kohe
    siis ent hargneb me tee.
    Laskub kohinal lohe,
    viib me õndsuse mee.
    
    Mina rüüpan, Sa kallad,
    mina aiman, Sa tead,
    milleks öö langeb alla,
    milleks piinad on head.
    
   

 Isik: Mihkel Murulaid
Sündinud: 29.6 1990.a.
Sünnitähtkuju on VÄHK


Tüvenumber viitab inimese iseloomu eripärale, kosmose poolt edu võimaldavatele eluaastatele,
soodsamatele ja ebasoodsamatele ajavahemikele aastas, edukamatele nädalapäevadele ja haiguste
suhtes enam ohustatud piirkondadele kehas.
Tüvenumber on 2
Sul on ilmselt ülekaalus vaimsed huvid, oled kergesti mõjutatav
ja kiiresti muutuvate meeleoludega. Sul on peen maitse ja valdad
suurepäraselt teiste inimeste kütkestamise kunsti. Vajad sõpru ja
perekonda. Armastad reisida ja ihkad vaheldust. Hästi mõjub viibimine
veekogude ääres.
Ei tohiks midagi otsustada täiskuu ajal, sest siis on närvisüsteem
ääretult labiilne ning on oht teha ebaõigeid otsuseid.
Edukaimad eluaastad on 2., 11., 20., 29., 38., 47., 56., 65. ja 74.
Soodne aeg on 20. juunist 27. juulini.
Ohtlikud ajad on jaanuar, veebruar ja detsember.
Edu tõotab esmaspäev.
Ohustavad südame-vereringe, hingamiselundite, närvisüsteemi ja
seedetrakti haigused ning igasugused nakkused.

A:
Ma lõpetan, tunnen et tõesti aitab juba
Ma ei ytle enam midagi, jään vait ma luban
B:
Mida sa mõtled ma olen sinu sees
See on Wild disease
Mina olengi sina sa jääd selliseks alati
See ei lõpe, see ei tohi läbi saada'
Ma olen kõik võimas, sa ei saa mind hävitada
A:
Ma tunnen et see miski hoiab mind veel kinni
see miski mu peas, ma ei saa kuidagi välja sind siit
B:
Näed siis me oleme üks tervik, ma kontrollin sind
Kas sa tõest pidasin nii lolliks mind
Ma ei kao sust kuhugi, ma olen su teine pool
see halb see õel me oleme lõpuni koos
A:
EI, sa hävitad mind, lase mul minna, palun
Ma olen liiga nõrk,ma oleksin sul ainult jalus
Ma ei taha seda, ma ei taha olla metsikhaigus
B:
Metsikhaigus, sai ei olegi, see sai sust
Sul pole pääsu, su mõted on mind täis
A:
Lõpeta, see kõik on vaid halb mis meist maha jäi...

 Kui sa loed,su silmad liiguvad just nende sõnade üle,ole hea ja kirjuta kommentaar milles on mälestus sinust ja minust. Isegi kui me tihti ei räägi. See võib olla ükskõik mida tahad,head või halba. Kui oled selle teinud, pane see enda päevikusse ja üllatu(ehmu)mida inimesed sinust mäletavad.:)
Kirjutage mõnuga!