Oli Päev kus mõtlesin headest ja halbadest asadest
traditsiooniliselt alustan headest.. Reegitakse et õnn on murdosa sekundist,
 ainult vähesed tabavad tõelist õnne. Ei ole inimest kes ei tahaks olla õnnelik.
 Kõigil meil on hetki mida tahame mäletada ha hetki mida tahame unustada.
Olguneed õnne või valu hetked. Mina isiklikult unustan oma elu õnnelikud hetked,
et mitte unustada mida see tähendab. Elu on keeruline, seda teame me kõik.
Me kõik tahame hoida kallimaid.
koos olles tunneme heaolu ja rõõmu. Lahus olles kurbust ja üksindust, nukrust ja meelehärmi.
Usun et nii see on. Oleme alati mõelnud edasisele heale, kui mitte halvale.
(Et vahel üksteist mõista, pole sõnu vajagi)

Mu päevad mööduvad naq alkohoolikul. Koos olles upuvad mu mured ja süngus.
Lahus olles saabuvad need.
Kurbus ja üksinudus juhtisid mõtele ja naq ükskord öeldud sai.
Elan mõttega et miski pole igavene, kõik lõpeb kord. Vahet pole kas see on hea 
või halb.



Kujuta seda endale ette naq kujutasin seda mina.
Sa tuled, sa otsid ning leiad.
Leiad eest mu keha, mis on külm kui jää
Keha mis on sinine ja hall,
naq meri aastaaegade vahetusel.
Näed silmi, mis sind enam ei vaata.
Suudled huuli, mis sind vastu enam ei suudle.
Puudutad käsi, mis sind enam ei kaisuta ega hellita.
Haarad keha, mis sind enam ei soojenda ega kallista.


Lõppevad vee voolud jõgedes,
naq lõppeb ka vere vool soontes.
Langeb puu tormis, kuid tormile pole oluline, kas see oli noor või vana.
Sedasi langeb ka keha, mille valinud Saatus.
Tallegi pole oluline, kas see oli noor või vana.
Kuid see ei tähenda et lõpeb elu.
Pärast Tormi on mets samasugune. Ühe langenud puu pärast ei sure terve mets.
Mööduvad aastad kasvab uus. Eelmine langenud unustatud.
Kui sureb keha ei pruugi surra hing. Lase sel edasi elada. Elada peas.
See ei pruugi olla igavene kuid kestab kauem. 

Μου αρέσει!