Terje Tross's blog

Kevadel on kõik nii ilus.
Päikse käes on soe.
Puude vahel vilu


Rohi pole veel tärganud,
aga olen kuldnokka märganud.
Karugi on talveunest ärganud.


Tulised tunded on südame täitnud.
Silmades õnn sära läitnud.
Valu on läinud.


Oled Sa varem ingliga käinud,
oled ta juuste all sarvekesi peidus näinud
Mis temast kuradikese on teinud.


Eks ikka poisid edavad ja popid,
kes välimuselt justkui riidekapid:)

Kirjus kleidis tantsib piits peenike neidis
Maas vedelemas koltunud lehti ta leidis.
Jalas kandis sügiskingi.
Vallatult nendega kepsles ta ringi.

Vihmapiiskadest keed kandis kaelas.
Metsa puudele lahkelt kirevaid värve laenas.
Puude viljad said päikse käes küpseks.
Kes oli see tüdruk?

Kui teaks küll ma siis ütleks.
Arvan ,et keegi välja ta mõtles.
Ta ,kui tahab võib
kuldseks muuta kõik puude lehed.
Ja seda polegi ühe neiu jaoks üldsegi  mitte vähe.

Otsa said tähed ja ka kõik muu.
Käes september sügisekuu.
Ons siis ta andekas?
Ootab teda debüüt?
On see tema saatus ehk!
Enda kätte võidelda kulnde kaseleht

Päeval päike Sind peidab oma ereda valgusega.
Öösel kuu Sinuga külma hoovust jagab.
Olen ärkvel ,siis Sina magad.
Ma õhkan kuumust-
Sa kauge ,kutsuv, külm.

Tähena taevasse nagu oleksid teel.
Saladust ja seiklusi aimab mu meel.
Nii tihti taevasse ma tõstan pilgu
ja vaatan Sind veel ja veel.
Mu hele ,kirgas ,jahe-eht
Külm ,kuid kutsuv Põhjatäht.

Mis siis,kui ma Teile ei meeldi.
Kõik selle just huvitavaks teebki .
Kui on palju kõneainet,
mis Teie ajukestes ära ei seedi.
Ma erastan ära mõne planeedi.


Võtan puhkust ja põrutan kuule,
sinna Te järgi ei tule.
Mõned kuud seal ära olen
ja vaatan üldse ,kas tagasi tulen.
Ütlete ,et kange olen.
Ega see vale pole.


Ei saagi olla ju pehme ,kui pekk
ja soe nagu vattitekk.
Olen kevadine tuul
Sa lehteta kevadine sirelihekk.
Tulen Su põue ja ongi jokk
Sind terveks ravib ainult viinasokk:)

Ei sobi plaanedile maa ma elama.
Seepärast panen ajama
Eks ise jutust järelda,
miks ei suutnud ennast Sinuga jagada.
Hüvasti maa-ma hakkan lendama.

Nii märkamatult tulid ligi.
Sa kuskilt hiilima vist pidid.
On silmis sära ja südames
oh heldeaeg -
Seal elab armastus ja kostab naer.
 
Päevad on päikselised ja pikad.
Mind üllatada oskad ikka,
nii armasad on Su kirja read.
Need tähendavad ainult head.
Jääst südame kuubik
on peagi elus.
Ta üle on saanud südamevalust.
Soojad kiired Su väikeselt kirjalt,
Naljakad teistele tunduvad kõrvalt.

Aga mulle on sellestki  küllalt
jatkub,et edasi minna.
Ja lootes ,et koos me jõuame kohtuda kodusel pinnal
Sedasi tunnen  ma endas sügaval südame sees.

Võtan endale koera.Ta pole küll tõukoer.Pigem selline krants: bolonka jms segu:)Kutsa elab veel emme juures ,kuna on 7 päevane.Kui kosub ja sööma hakkab ise.Toon koju.Hakkan lugema kirjandust koerte kasvatamise kohta.Kass ongi mul juba vana.Ja siis pole nii kurb ,kui kass ükskord vanadussse ära sureb.
Nime oleks vaja.Emane koer on.Pakkuge sobivat nime

Mu ellu tuli armastus!
Võtsin seda nagu boonust.
Sain sellest jõudu,
mis tõstis mu lihastes toonust.

Tehke ,mis suudate-oskate.
Ma oma õnnest ei loobu.
Meid kahte on saatuse poolt kokku loodud.


Tema aru meist saagi saama.
Meid aina kimbutavad jamad.
Nii mõngigi veel õli tulle valab.
Ja inimhingedest saab segatud kibe salat.

Tugev tuul rebib lahti meid embusest.
Räbaldunud on kantav väline kest.
Eemalolek on meie jaoks tunnete test.
Tema minu jaoks ja mina tema jaoks elumerel erk päästevest

Soe,sõbralik naeratus.
Ootab kusagil Sind armastus?
Ikka vaevab Sind ängistus!

Midagi kriibib ja kripeldab.
Sa tõre ja halvustad.
See Su suhtumist kõigesse valgustab

Öödel Sa jahtud
nagu hangunud küünlavaha.
Su põlenud hingest
vad tuhk jäänud maha.


Ei koidukiired anna elust märki
Nad kokku klopsivad Su puusärki.
Rist puidust ja õieke kalmu iluks.
See mälestuseks jääb meil Sinust.

Olen malbe kiisuke?
Oh ei see pea paika:)!
Nurrumise lõpetan,
kui mind vastukarva paitad.

Olen isepäine vahest.
Üksi lähen hulkuma...
Kas Sul targemat pole teha?
Miks pead mu sabas jõlkuma:)

Koeri kindlalt ma ei salli:)
Ajan hullult neid haukuma.
Mõni neist on väga vali minu kontol paukuma.


Armas kutsu mine koju,
haugu omas värvas.
Mul on vaid pahad tujud.
Raevuhood tigedad.

Sul ei ole kenat karva,
ega silmi naeruseid.
Ja Sulle kunagi ei anta maiuspalaks krõbuskeid;)

Kiisu tahab vorsti süüa.
Jõest värsket kala püüda.
Ja mõne kena kõutsi peale mjäu hüüda!

Kui tuju tuled koju,
üsna räsitud ja väsind.
Kes Sind käsib rügada?
Kui saad naistelt pügada:)

On Sul kõhuke nii suur
ja lõua all lott ,
mida saab sügada.
Mu enesehinnang on tõusnud terve pügala


Õhtuti teki all,
kerkib Su õhupall:)
Ja õhk on meeletustest terav.
Ilma olemisest paisunud on kerad;)

Su ütlemised olid tarkuseterad kuldsed.
Mu ajud Su halamisest on umbsed.
Nõudmised olid kahe kordsed.
Tahan jääda tähelepanus teistega võrdseks.

Oled omast arust popp.
Aga minu arust oled topp10
esimene tropp.

Ah olen nüüd ropimast ropp
Ees Su blokkimisest kopp.
Sind mürgitab Su enda sapine hingesopp.
Olen raevunud rateloom.
See on mu visuaalne reaktsioon