13.03.2011
Ema mure
57, Tallinn, Εστονία

Tundsin kord last,kelle hing kui inglil,
Pisut naiivne vast,laulu jorises pingil.
Ta silmad kui nööbid,kõiki võlusid need.
Kust tulid küll löögid,mis vabastas veed.

Ema lohutust pakub,sõimu osaliseks saab.
Üksi haavu ta lakub,vastu rinda taob.
Ei austa ta enam ei isa ega ema.
Ta naine ju kenam,poisi jumal nüüd tema.

Kodu igatseb mees,kuid naine ei taha.
Emal silmad on vees,miks on tema see paha?
Ingli süda on murtud,veritseb haav.
Seda ema on kartnud,mis pojast nüüd saab.

 
Σχόλια
aivar132 21.05.2014

Päris kenad värsiread,nukravõitu!

algirda algirda 22.05.2014

Aitäh.See luuletus on elust enesest ja nagu teada,pole elu alati lust ja lillepidu.Õnneks parandab aeg haavad,mistõttu on ka see luuletus nüüd aegunud.

Blog
Τα blogs ενημερώνονται κάθε 5 λεπτά