Kunagi ammu....võib öelda et eelmisel sajandil, või hoopis parem ,kui öelda ,et kui ma väike poiss olin...
Jutustas vanaema mulle ühe omapärase loo....mis millegipärast nüüd äkki mälusopist esile kerkis.
Kord ammusel ajal elasid inimesed, loomad , linnud ja kõik maagilised olendid rahus ja üksmeeles.
Aga... inimene oli loodud nii, et tal oli südames tühjus.
Tühjus, mida ei suutnud täita varandus, jõud ega teadmised.
Ja oma lõputus ahnuses , mis lõpuks välja lõi , unistas inimene terve maailma valitsemisest.
Inimene valas paljude kaasinimeste, päkapikkude, sookollide ja mäevaimude verd.
Ja kuningas , kes oli kuningas ja samalajal ei olnud ka , vaatas õudusega seda verevalamist ja ahastas. Sest ta polnud suuteline lõpetama seda .
Aga ühel päeval tuli mäevaimust sepp ja pakkus kuningale, et ta ehitab talle kuldse armee, kes kunagi ei tunne nälga ja keda ei peata miski ja kes on suuteline sellele kaosele lõpu tegema.
Kuningapoeg palus isa, et ta nõustuks.
"Ehita see armee" ütles kuningas.
Nii pandi kuningale pähe maagiline kroon mis tegi temast kuldse armee juhataja.
Mina, kuningas olen kuldse armee juht......Kas siin on keegi, kes kahtleb minu õiguses?..küsis ta oma alamatelt.
Selles kuningakojas ei kahelnud selles keegi .
Nii, maailm muutus.
Järgmine kord, kui inimesed lahingusse marssisid, tundsid nad, kuidas maa värises nende jalge all
ja taevas läks koletuslikest kujudest tumedaks.
Kuldne armee ei tundnud kahetsust,kaastunnet ega valu ning tappis rohkem kui kunagi varem ...
Ja kuninga süda muutus kahetsusest raskeks. Mida ma olen teinud????
Nii kuulutas ta välja vaherahu ja jagas krooni kolmeks tükiks.
Ühe andis inimestele ja kaks jättis endale.
Vahetusena said inimesed endale kõik maad ning linnad ja maagilised olendid metsades.Nad pidid elama rahus.
Seda rahu pidid hoidma nende pojad ja pojapojad, kuni aegade lõpuni.
Aga kuningapoeg ei uskunud inimeste lubadustesse...ja räägitakse, et ta läks kaugele-kaugele, tõotades naasta siis,kui inimesed teda kõige rohkem vajavad.
Nii pandi kuldne armee oma aega ootama, maa sisemusse luku taha...ootama...ja sinna nad jäid.
Oodates päeva, mil kroon ühendatakse taas...ja naaseb kuningapoeg.

Ootaja aeg on pikk...kuid midagi pole teha.Võibolla me vajame tõesti seda kuningapoega,kes tuleks ja ühendaks krooni.
Kes käivitaks selle kuldse armee ja pühiks maa pealt minema meid ümbritseva kurjuse , valskuse ja kahepalgelisuse.Tooks tagasi inimestesse usu enestesse ja tulevikku.Ning seejärel sulgeks jälle pikaks ajaks selle armee maa sisemusse luku taha... ootama...

Μου αρέσει! 28