tokkur's blog
Sinu koduks on BAARID ja KÕRTSID.
sõpradeks viski ja viin
sina meist enam ei hooli
SIND vaadata on valus.nii valus
ja kurb.
Säravad linnade tuled.kust tulema sina ei sa
sind meelitab kurat ja bubi.
su sõprateks on viski ja viin.
KUID meie sind ootame ikka
ootab isa ja väikene vend.
JAH koduks sul baarid ja kõrtsid
su lasteks on viski ja viin.
Tahtsin õuest õie tuua
sulle kingiks anda,
aga seda õit ei saagi sooja
tuppa kanda.
Lumeõis on lumelaanes
nagu taevaime.
Kingin sulle selle õie ainult
HANGE MINE!
Ma ei oska sõnadega kõikie öelda,ma ei oska ennast vist väljendada. Seepärast püüan parem kirjutada. Sind nähes valdab mind tunne nagu oleks ma plika, kes esimest korda saab tundma, mis on armastus. Ja ja ja ma armastan Sind!!! Kuigi need sõnadteevad mind rõõmsaks, teevad nad ka hingee haiget. Ma vajan sind, ma vajan sinu puudutust, sinu suudlust, ma vajan ültse sind. Kuid miks on mu hinges selline segadus? Ma tean, et armastus teeb haiget, kuid miks?
Ma pole ju enam väike. Ma peks seda mõistma: kindla ellu suhtumisega,kuid see pole nii. Ma tunnen ennast suure süüdlasena, et et võtsin vastu sinu armastuse, kuigi ei suuda sulle vastata täie rinnaga. Nagu sa oled selle ära teeninud.
Mu hinges möllab suur keeristorm. Sinu armastusega sain ma aru, kui valesti ma olen elanud.
Kõik see aeg arvates, et ka ilma armastuseta on võimalik elada.
Kuid EI EI EI!!!
Miks mõllab mu hinges keeristorm?
Ma ootan päevastv päeva sinu kõnet, telefon on saanud mu lahutamatuks osaks.
Iga helina peale loodan,et see oled sina, ainuüksi sinu hääl toob pilve tagant päikese välja, tuulepuhangus kuulen sinu häält, sügislehtede sahinas hüüan sinu nime, see kõik on keeristormi tipp... JU SEE ONGI ARMASTUS!
Minu tunded sinu vastu on täiesti siirad, ma avastasin sinu näeol armastuse, kuid seda vist liiga hilja.
Mu elus on ju kõik olemas, on mees kes mind armastab, on laps ja oma maja.
No mida siis veel tahata. Ma arvasin siiani, et mu elus pole midagi puudu aga kui kohtasin sind sai selgeks, et vajadus armastada inimest on minus tugevam.
Miks ma ei suuda armastada oma meest, nii nagu sind.
Sa oled vallanud kõik mu mõtted, ma tunnen ennast täiest narrina, aga armastus pidigi narriks tegema.
Sellest ajast on nii palju möödas, kui me kunagi kohtusime aga nüüd saan aru kui palju ma siis juba armastasin sind.
Võib-olla on see armastus sinu ja minu vahel, just siis kõige tugevam, kui me lahus oleme, kuid mul on sind ikkagi vaja. Vaatamata sellele, et mõistus karjub südamele vastu.
Kes sulges mu mõistuse ja avas südame armastusele? Kuhu on jäänud mu kaine mõistus?
SINA OLED SEE KÕIK...
Ma olen sednud sõnu ritta, et sulle ära öelda, kuid kas ma tahangi seda.
OH EI... Aga mis ma siis ültse tahan, ma olen selles kindel, et armastan sind.
Mulle tundub, et olen sind juba ammu armastanud ja selle tunde kuskile hingesoppi peitu pannud.. Võib-olla oligi see kunagi nii aga nüüd on see uuesti ärganud.