Nimetu Nimetu's blog

Kui elasid veel Eeva ja Aadam, ei teadnud kumbki, mis on suudlus. Kord kui Eeva magama jäi, lendas mesilane ta huulele ja raputas sinna mett. Aadam nägi seda ja tahtis maitsta, mis maitse sellel on. Ja surus oma huuled Eeva huultele ja tundis, et see on hea. Sellest ajast hakkasitki inimesed suudlema.

Vihma sadas ja sadas. Rasked piisad langesid asfaldile. Ümberringi oli juba pime. Majade akendes kumasid tuled ning tänavalambid näitasid valgust. Ühe laterna all seisis läbimärg noormees. Mantlikrae oli üles tõstetud, pea õlgade vahel, ta nõretas üleni. Noormees ootas. Oli oodanud juba pool tundi. Läheduses polnud ühtegi varjualust. Sadu ei lõppenud. Noormees kõndis edasi - tagasi ja heitis pilgu kellale. Ta oli oodanud juba terve tunni. Taevas oli pilves. Tänavatel ei liikunud kedagi. Kostis vaid vihma sabin. Noormees ootas veel teisegi tunni ja kolmanda...siis seadis sammud kodu poole. Oodatu ei tulnud. Vihmasadu hakkas lõppema...!

 Kukkunud kord Saaremaamees sügavasse auku.Karu sattunud mööda tatsuma ja küsinud, kas mehikesel on abi vaja. Mees aga naernud suurel häälel vastu. Abivalmis kaur küsinud, mida mees naerab." See on ju sügav auk.."! vastanud mees napisõnaliselt ja pursanud jälle naerma." Sügav..." mõtelnud karuott ja jätnud selja nühkimise puu vastu järele." Las see sügav auk sügab mind." otsustanud mesikäpp ja hüpanud samuti auku. Saaremees roninud karule kukile ja pääsenud nii august välja. Karu aga jäänud auku ning oodanud, millal see ükskord teda sügama hakkab...!

Sa oled liiga kallis, et sind jätta! Liiga lähedal südames, et sind unustada! Liiga lähedal, et sind mitte suudelda! Liiga hea, et sind mitte tunda! Kuid samas oled liiga kaugel, et sinu südamesse jõuda!

 Must mees ujus Musta mere sees, ujus Musta mere mustas-mustas vees. Mehe mustas peas mitu musta mõtet, must mees teadis mitut musta võtet. Mustaks sai mees Musta mere vees, praegu Must mees elab Mustvees!

Elus on palju asju, millele vahel on raske vastata...Tekib lugematuil hulgal küsimusi, mille vastuseid me tahaks teada...! Miks me anname kohe alla, kui raskeks läheb? Miks on elu sama keeruline ja kõver nagu lõpmatu jõgi? Miks me vahel kardame inimestele näidata oma tõelisi tundeid? Miks me kardame näidata inimestele oma pisaraid? Miks vahel tundub armastus meile kui vangistus? Miks me kardame oma tunnetest rääkida?...Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me ei julge paluda ühte kallistust? Miks me tunneme suudeldes nagu meil kõhus liblikad lendaks? Miks me teeme näo, et naerame, kuid sisimas nutame? Miks Me hakkame asju…

 Ma mäletan...Oli ilus õhtu, viimane õhtu sinu ja minu vahel. Ma mäletan...Olime peol viimast korda koos sina ja mina. Ma mäletan...Sa lõid mind tookord näkku, sa ei löönud käega vaid sõnadega, teine kord lüüakse käega hulga valusamini kui sõnadega. Ja sina lõid ka väga valusasti. Ma olin võib-olla liiga hellik.Mind polnud ju keegi näkku löödud - sina olid esimene. Ma mäletan...Ma ei hakanud tookord ülbet panema ei nutnud, lihtsalt läksin ära. Ma mäletan...Sa kutsusid mind tagasi, maei kuulnud sind tookord. Mind polnud keegi löönud. Ma mäletan...Olin kurb sel õhtul, sest ma teatsin, uks meie vahel oli jäädavalt sulgunud...Ma mäletan!

 Igatsen Su järele nii õudsalt, et ei tea mis teha. Nii väga tahaks olla Su kaisus ja musi ka...Tead, kui Sa praegu mu juures oleksid, ei, parem juba kahekesi üksikul saarel, siis ma teaksin küll, mida teha. Siis ma poeksin hästi Sinu lähedale, nuusutaksin Sinu lõhna...Kunagi ma mõtlesin, et armastust ei ole olemas. On ainult armumine ja pärast seda teineteisega harjumine. Aga ei saa ju see olla harjumine, kui üks inimene mõtleb alalõpmata teise peale ega suuda ilma temata elada! Järelikult on armastus olemas! Ja see on vahva! Kallis, kui Sa autoroolis istud, ole väga korralik. Kui pöörad paremale, siis pane kindlasti parempoolne suunatuli sisse ja gaasipedaalile ära proovigi vasaku jalaga vajutada ning käigukangi võid ainult edasi - tagasi liigutada, üles - alla ta ei liigu! TULE KÄHKU MU JUURDE! Olen üleni Sinu!

Naerata ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Mannekeenid ei lähe kunagi moest. Inimest, kes kunagi ei naera ei saa võtta kunagi tõsiselt. Mitte iseloom ei kaunista inimest, vaid iseloomustus. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Kui sinult on varastatud idee, siis rõõmusta - see oli midagi väärt. Aeg on kõige targem nõuandja. Ära kõnele neile, kes seda ei vääri. Kui on valida kahe halva vahel, siis vali uuem. Mureta kaob rõõmu väärtus. Parem tõeline viha kui teeseldud sõprus! Kes naerab viimasena? " Ma olen teie järel "! GOOD BYE MY LOVE. Tüdruk, kes on…