AcuteGirl's blog
Elas kord üks tüdruk kes oli väga tore, lõbus, teiste sõnul vahete-vahel hüper. Nagu kõigil teistel, oli ka sellel tüdrukul omad plussid ja miinused. Tema üks suurimaid plusse oligi tema Heatahlikus, iseloom, mõtlemine ja käitumine – Miinused aga tema Tunded ning vahetevahel ka liigne tormakus ning asjade Mitte läbi mõtlemine. Aga miks me räägime mineviku vormis ? Sest seda tüdrukut ei ole enam. Ta on läinud, igaveseks.
***
Tüdruk jalutab hommikul kooli ning mõtleb kuidas täna oma vaenlastele vastu seista, kuidas neist lahti saada, kuidas neid ignoreerida. Koolis tegevuste keskel aga ta unustab ta selle millele ta hommikul mõtles,…
Anna sammus pingi juurde tagasi, et Kaspariga juttu edasi rääkida, aga Kaspar oli kahtlaselt kadunud. Ta vaatas veel ümberringi, aga ei näinud Kasparit kusagil. Ta istus pingile tagasi ja jäi mõttesse: „Miks Kaspar ära läks. Või kas ta läks ära. Äkki teda sunniti???“ Anna pingsa mõtlemise lõpetas väike paberlennuk, mis lenda otse talle sülle. Ta võpatas, võttis lennuki kätte ja viskas kaarega prügikasti. Seejärel tõusis ta püsti ja läks koju. Ta läks oma tuppa, pesi ennast ja läks magama.
Koolis. Anna sammus klassi ja kõik klassis sosistasid midagi. Ta jõudis oma pinginaabri juurde ja küsis sosistamise kohta. Selle peale vastas…
Anna küsis Toomase käest kas see on nõus tema eilse pakkumisega. Toomas vastas: „Mmm… ma pean mõtlema…“ Selle peale tegi Anna oma inglinägu ja Toomas kohe ei saanud vastu panna. Ta nõustus. Toomas lubas rääkida juba täna oma sõbraga, et see kiiremini korda saaks. Ka Toomase sõbrale meeldis Avely ja nüüd olid nad õnnelikult koos.
Arvate, et nüüd on õnnelik lõpp? Yeah right…
Tegelikult oli asi hoopis nii, et Avely oli ümber mõelnud ja talle ei meeldinud enam Toomase sõber. Ja ta käratas Annale: „Mis pärast sa ei saa enam öelda talle, et ta ei meeldi mulle enam… saa…
Anna jäi mõtlema selle üle, mida ta oli just lubanud. Anna mõtles: „Ega see vale tegu polnud, et ma lubasin talle juba ära. Aga mis siis saab, kui Toomas ei ole nõus rääkima. Ah vahet pole unustan selle hetkeks.“ Nii mõtles korraks veel Anna ja kõndis toast välja. Ta astus kööki, võttis ühe õuna ja läks välja. Ta kõndis sinna samasse parki ja selle sama pingi juurde, kus nad olid viimati Toomasega rääkinud. Eemalt nägi ta ühte paarikest, kes kõndisid käest kinni ja olid õnnelikult. Ka Anna soovis õnnelik olla. Ta istus pingi peale ja jälgis seda paarikest. Äkki…
Laua taga istus ema, vihase pilguga. Märganud ema, tahtis Anna kiiremas korras oma tuppa joosta, kuid teda peatas ema karm hääl: „Anna, tule siia!“ See oli väga käskivalt ja kurjalt öeldud, et Anna ei julgenud isegi vastu vaielda, vaid läks alandlikult laua juurde. Ta ei istunud toolile, vaid jäi püsti seisma, et vajadusel ruttu ära joosta. Ema alustas oma juttu: „Äkki sa räägid nüüd mulle millega sa sellel vaheajal tegelenud oled?“ „Ema, ma ei saa aru millest sa räägid?!“ valetas Anna. Tegelikult teadis ta väga hästi, et see jutuajamine oli seotud selle saladusega.…
Seekord andis ema liiga kiiresti alla ja lubas Annal oma tuppa tagasi minna. Tavaliselt ta selline pole.
Anna sammus oma tuppa ja toppis mp3 kõrvaklapid jälle kõrva. Äkitselt helises Anna telefon. „Jaaa“, vastas ta kiiruga. „Ajõu, kuule välja?“ kostis teiselt poolt telefonist ülbe hääl. „Ikka, viie minuti pärast pargis?“ „Täpselt!“ Sellega lõppes kõne ja Anna hakkas ennast sättima. Valis sobivad riided, kiire meik ja valmis ta oligi. Aga muide, helistajaks oli Toomas, kellega on Annal üks saladus. Anna jõudis natuke varem parki ja istus pingile Toomast ootama. Hetke pärast kuulis ta küsimust: „Ega keegi meie väikesest saladusest…
Esimene osa
„ Ma vihkan, vihkan, vihkan…“ karjus kuueteist aastane Anna üle kogu maja ja jooksis oma tuppa. Ta lukustas toa ukse ja pani kõrvaklapid pähe. Ema jooksis ukse taha ja küsis abivalmilt: „Anna, mis juhtus?“ Anna ei kuulnud, kuna tal olid kõrvaklapid peas. Ema koputas ukse peale. Anna ei kuulnud ikka. Ema tagus ust ja seda Anna kuulis. Ta karjus: „Mine ära!“ Ema läks kööki ja mõtles, et mis juhtuda võis, miks Anna selline on. Varsti tuli Anna oma toast välja ja läks tasa ja väga arglikult kööki. Ta ütles vaevukuuldavalt: „Palun vabandust.“ Ema ei mõistnud, mis lapsel viga võib…
Armas päevik ,
Tzhauuks , mina olen Hayley ja ... kirjeldama ei hakka. ( Amuide , esimene päevik selles aastas ) Seda te teate juba isegi. :) Bestiid onju Ashley , Kristen jja Taylor. Nemad kõigeparemad mul. Okei nüüd räägin seda mis mul täna juhtus . ...
Nagu ikka hommikul ärkasin kell 5:30 , et kella 6-ks kooli minna. Nojah , niikuinii kohe tekib mõte, et miks minna kella 6-ks kooli. Ma tahan eeltööd teha, kuna õpsid on juba kuuest koolis. Siis saab varem minema. Ei meeldi see kool mulle kohe üldse nagu teilegi aga noh tuleb ära kannatada. Noh läksin kooli…
ARVATAVASTI VIIMANE , SEST SEE MUUTUB JUBA AJUVABAKS JA MUL POLE ERITI AEGA KIRJUTADA .. :)
EEElmises:
Me läksime selle poisi koju , ta andis mulle süüa ja juua ning ma sain puhata , siis järsku ma kuulsin mingit tuttavat häält ja see oli ...
UUUs ..
Ja see oli Carl , ta tuli tuppa ja nägi mind ja küsis,
Hanna?? Mida sina siin teeed? küsis Carl ,
Amama ,, a mis see sinu asi on?? Ja kust sa Keisi tead? sa mine oma Carina juurde parem !!! küsisin ma talt…
EElmises:
Kui üles ärkasin olin ma käeraudadega metall posti külge kinni aheldatud ja siis astus sisse ...
UUUs..
Siis astus sisse Carina ,
Carina mida asja ? Tee mind lahti siit !! karjusin ma ,
Hanna vot seda , et nüüd oled sa siin vaatame kas sind keegi otsima tuleb , ütles Carru ,
MIND TULLAKSE OTSIMA JA SA NÄED SEDA !! karjusin ma talle läbi pisarate ,
Hahahaaah , Carru ainult naeris selle peale ,
hmmm , et äkki teeksid käerauad lahti?? küsisn ma talt meeleheitlikult ,
mm , no vist tengi , ütles ta ,
aitääääähhhh , kasvi…