-liiakene-'s blog

 Vaid üks kord nägin sind seal tantsupeol,
Nüüd mingi vägi ikka mõtteid seob.
Uitan kui pime siin ringi rahva seas,
Ei tea ma sinu nime veel, ja aadressi ka ei tes.


Ma olen armunud , ei üle jää siis muud, kui üles leida sind me linnas,
Ma otsin iga päev ja küllap ükskord näen sind õhtul peol või päeval rannas.
Läeb aega palju läeb, kuid tuleb ükskord päev, mil kohtan viimaks siiski sind,
Me pilgud kohtuvad ja sulle öelda saan kõik, mida tookord öelda tahtsin.

Kui hommik koidab, algab jälle päev,
Hing lootust toidab, ning otsima sind läen.
On rinnas tunne, et kohtan täna sind,
Ehk viimaks käes on õnnehetk, kui leitud sinilind.

 ma ootan sind,,
ma igatsen sind,,
ma mõtlen sulle
oled armas mulle,,,,
mõtetes seisad sa äkki mu ees,,
pilk pime ja süda väriseb mul sees,,,
armastan sind ja vajan su embust,,
mu hing ihkab sind ja sinu lembust,,
tahaks nii joosta su käte vahele,,,
tahaks et maailm kuuluks meile kahele,,,
igatsen tunda su meelaid huuli,,
et koos me kahekesi tunneks neid armutuuli,,,,
igatsen nii väga sind ,mu kallis!!!!

 Küll on kõledad ilmad
ja vihma ka palju on tulnud
ja põllud ka lainetes
ja metsad ka soised
ning jõed on silmini
veest vohamas.....

Kalakesed sulpsu löövad
ja naeru peavad nad
ning vingerpussi  kalameestele teevad
kuna kätte neid ei saada veest
kuhugi pugeda on peittu
terava konksukese ja ussikese est.....

Ootame ilusat soojust ja
päikese kuumust ning meres tahaks
hullata ja tunda sooja suvesoojust....

 Täna tõusis päike vara ,teeeb ilma ilusaks ja pehme soe tuuleke on paitamas mu palekest.Soe tuuleke toob mulle sära silmi ja minema viib mult kurva piina ,mis südames mul hängistas.Oh mõtlen küll kus on mu sõbrake kes hinges piinamas on mind ja pehme soe tuuleke on sosistamas ja on ütlemas kus ta viibimas küll on.Pisrake voolamas on mööda näolapikest ja soe tuuleke neid kuivatamas on.Halvad mõtted viigu ära tuuleke ja ja toogu südamesse tagasi mulle hellus alati ja ärgu toogu valu vaid õnne toogu mulle ja alati......

 
Armastus on rohi,
mida ülemanustada ei tohi
kõrvalnähtudeks on emotsioonid
Armastus on pime,
kuid tema toimeaine on ime,
kes seda tunda saavad, neid lollitab
Armastus -
see on nagu siht surmani,
kui see tabab kõige rängemal moel
Armastus -
see on mürk, mis voolab sametise pehmusega soontes
ja tungib valutult südamesse
Armastus -
see sandistab ja murrab südame,
mis veritseb, kuid ei jookse tühjaks

(kui õiged sõnad kirjeldamaks yhte suurt tunnet....nende ridade kirja panija tõesti teab,millest räägib....)

Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust
kas naeratus siis ka veel püsib
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri
tulles laostunult teadmata kust.
Ära iialgi eneselt päri
kas võib kaotada naeratust.

sa oled kui kevadtuul,mis on salakaval
mis teeb haigeks,
mis tekitab tuuletõmbust,
sa oled kord külm kui põjatuul
oled kord soe,kui lõunatuul,,
su tulisust pole ma veel tundnud
niisamuti nagu su jäisustki,,,
sa oled kõik kui vaid laseksid end tunda
lase mind enda rüppe,,
ma tulen su embusse
võta mind enda haardesse,,,
hoia mind nii nagu ei ükski teine
mind pole hoidnud
saada tuulest mulle suudlus,,
saada soe kallistus,,
saada mulle päiksekiir,
mis mind soojendaks
saada mulle helesinine taevas
enda kujutisega,
et ma näeks sind ja sind ei unustaks,,,,,,

Hommikul härgates tuba on külm...vaatan aknast ja mis ma näe jäätunud lilled mu aknakest katnud kenade jäälillekestega....Ei taha kuidagi sooja tekialt välja tulla kohe külm hakkab ninast näpistama .....Tõusen ja mõtlen ahjuke tuleks küdema panna ja soojust kodukesse vaja....Nii sai tehtud ja mu armsad kallid sädelevad jäälillekesed sulasid akna laualt alla veepiiskadena....Aga ööks on jälle tulemas hommikuks uued armsad jäälillekesed....Ja algab jälle otsast peale nii kaua kui on kõvasti meil külma...Ei sellist talve lumerohkusega ei unusta ma iial............Kaunis talveaeg on täielik...

 Ei ole mul oma kodu ,elan teadmatuses kuna võiks omal olla oma tilluke koduke.Elad teatud pinnal mis ei ole oma,vaid igal ajal võid minna kui tahad ja lendad nagu väike lind kes ei tea kuhu peatuma peab.Oli kunagi oma koduke mis võõrale ära lendas ja ise jäin nagu tilluke linnuke ilmapeale rändama.Ja lapsed ka suureks sirgund ja neilgi oma tee ja oled jälle üksinda ja kurvaks jääb mu meel.Ei ole enam siis ühtki hea sõna ja kellele poetada oma südant...

 Kiirelt jooksen mäest alla
Suvetuul viib hõlmad valla
Järve kaldal väikest paati näen.
Paadis istub kalamees,
ootab mind ta paadi sees,
Sinijärvele mind sõitma viib.

Refr:,: Vesiroosid, vesiroosid,
kingin sulle
sellel kaunil suveööl.
Tean e, et mind sa armastad,
hellusi mul kaasa tood,
üheskoos nüüd õnne leiame.

Päike juba läinud looja,
hingeõhk meil annab sooja,
Järve kohal hõljub uduloor.
Paadimees mind hellalt embab,
suudluse ta mulle kingib,
Pilve piiril kahvatanud kuu.

Refr:,: Vesiroosid...

Suveõõ nii lühikene,
taevas juba koidupunab,
peagi päiksesära taevalael.
Nüüd ma vesiroosid paadis,
oma kallimale kingin,
suudluse nii soolase ma saan.

Refr:,: Vesiroosid...