sirtsuke52's blog
Kui ma suudaksin haarata vikerkaart,
siis ma selle vaid püüaksin sinu jaoks.
Ja ta ilu ma jagaksin sinuga
iga päev, kui üksindust tunneks sa.
Kui ma suudaksin mäe kokku kuhjata,
siis sa endale seda võiks pidada.
Ise endaga rahus kus kohtuda,
kirkas selguses ennast kus kuulata.
Ja kõik mured sult tahaksin võtta ka,
suurte merede vetesse lahusta...
Aga tean ju, see tahtmine asjata,
sest ei vikerkaart püüda veel oska ma.
Ei ka mägesid kokku või kuhjata,
ega muresid merevees lahusta...
Siiski, ühte ma tahaksin pakkuda:ennast
sõbraks, kes ikka on olemas.
| Kogus Koostis- ja maitseained 5 kg Riisikad või muud seened 150 g Tillivarred koos õite ja seemnetega 50 g Mustasõstralehed 1 kuni 2 tk Küüslauguküüs 200 kuni 250 g Sool (1 kl) 2 sl Suhkur KOMMENTAARID (1) Pilt puudub Valmistusaeg: Valmistusviis 1. Seened puhastatakse ja nõrutatakse. 2. Kibedamaitselisi riisikaid võib leotada 5-6 tundi või üks ööpäev külmas vees, vett paar korda vahetades, et kaoks kibe maitse. 3. Kuid seente kibe maitse hävib ka hapendamisel. 4. Seened laotatakse kihiti lehtede ja maitseainetega klaaspurki või puupütti. 5. Igale seenekihile puistatakse soola ja suhkrut. 6.… |
Vaatan Sind ja imetlen,
küll Sa oled kena,
mõnikord ma mõtlen,
kust tuleb see sära.
Kust tuleb see läige,
mis kaunistab silmi,
see naeratus,nagu päike,
mis rõõmustab kõiki?
Pildil Sa naerad
paistad alati rõõmus...
Aga ma tean,Sa nutad,
sest naise hing on sinus.
Nutad padjasse öösel
või päeval kusagil peidus.
Pisarates su põske
on vaid vähesed näinud.
24.04.2009 - 13:28, maryte
SIRISTAJA KADEDUS...Pühapäev, 19. aprill 2009 Kell 11:24.
Siristaja ülehomme ostis hulga palju komme,
need ära peitis, kade oli ning kommita mu juurde tuli,
ta juures suud ma vesistasin ja ühte mammu meelitasin,
kuid Sirtsul kala pilk oli peas ning kommid kappides kõik reas.
Siis mõtlesin, et tühja kah, võtaks hoopis napsu kangemat,
see peale Sirts mul kokutas ja tühja pudeligi üle loputas,
olles enne sisu ära joonud ja siis mulle brändi putli toonud.
Imelik, et seda raatsis, sest pudel terve krooni maksis.
Lõpuks lauale tõi mustad nõud, et laku neid, siis taastub jõud,
olid eile praetud munad seal ning maitset olema veel peaks,
siis lakupanni andis ka, et pole üldse kade ta,
sealt lahkusin mokk ripakil ja nõrkusest pea käpakil.
Siit loo moraal teile kõigile, kui külla lähete sõbrannale,
ikka kodus enne sööge sest võib tühjaks jäädagi te kest !!!
Säh sulle sõbrannat !...irw...avalikustas selle...kobekaksik...
/maaema/
MINU ÕE SIRTSUKESE TÄHTIS PÄEV!!
MU ÕDE KALLIS SIRTSUKE,
TAL MEES ON MISUKE!
NAD PALJU AASTAID TAGASI,KOKKU SAID JA EDASI!!
NAD LEIVAD PANID ÜHTE KAPPI,
EI SEST LUGENUD KAS OLI PAPPI!
ARMASTUS SEE SUUR JA LAI
NEILT AINULT ARU VÕTTIS VAID!
NAD JUBA PALJU KÜMMNEID
KOOS ON KÄIND!
JA NII HALBA KUI KA HEAD
ON NÄIND!
MA ÕNNE SOOVIN NEILE VAID,
ET JÄTKUKS ARMU-RAHU VAID!
ELUS KÕIGE TÄHTSAM ON,
KUI ARMASTUS NEID KOOS ON HOID!
ÕNNESOOVID MINU POOLT,
JA KALLISTAN TEID OMALT POOLT!
ET JÄTKUKS JÕUDU-TARMU,
JA TEINETEISE JAOKS VAID ARMU!
KALLIN LEELO!!
Kui seda luuletust loed ,siis tea ,et see on nali ,kuid hea nali.mulle meeldis.
Ma tänan sind väga ,Rita!
Sa olid pisikene armas plika,
kel päikesetäpid põskedel reas.
Sul mõni hammas suust puudu oli ikka
ja valendavad patsijupid peas.
Sa märkasid kõike, milles peitus ilu,
ka põllulillele sa tahtsid teha pai.
Nii õrnalt üle samblatuti silud
ja imestad, kust lepatriinu täpid sai.
Mis sest, et lapsepõlv on jäänud seljataha,
mis sest, et rohtu kasvand liivakast.
Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles,
et möödunud mängud jääksid mängumaaks.
Võrratu postitus.Liblikad Su põskedel
ei lenda täna ära –
nad köidetud on
Sinu salajase väega.
Saab liblikatest laul
ja rahustab mu kära,
kui kividest saab jõgi
Su eluandva käega.
Ja lilled Sinu juuste pääl
ei langegi säält alla –
nad kasvatanud ennast
Sinu armastuse sisse.
Need lilled on kui igatsus,
mis lõpuks pääsend valla:
soov mängida Su mängu,
usk Sinu uskumisse.
20.04.2009 - 16:05, vesiroosike57
kustuta kommentaar
Kübaramooride suvine kokkutulek. 16. juuli! Haapsalu! 
Oehhhhhh ,küll on ilus!Aastaajad vahelduvad. Elu ei muutu,
kuid tema tahud on lõputud. Siis kui oled
kaotanud enda, kuuled ta koputust uksel,
kuuled teda nagu pulsitukset: “Leia mind
taas, leia mind taas. Ma olen õis ja ma olen vili,
ma olen vaikus ja ma olen heli, sinu muusika.
Ma olen vesi ja ma olen maa, ma olen päike
ja olen kuu, ma olen seeme ja ma olen su
kodutee pihlapuu. Ma olen kulg ja ma olen
seisatus taastäitumise tarbeks. Ma olen iha
ja ma olen armastus, ma olen kindlameelne
püüdlus ja ajutine harrastus. Ma olen
vabaduse mõte ja mõteteta vabadus.
Sa leia mind taas, leia mind taas.”
20.04.2009 - 16:01, vesiroosike57