kairy23's blog
sa oled alati olemas kui sind vajan,oled alati see kes helistab mulle just siis kui seda kõige enam vajan,kui mitmeid kordi olen sinu õla najal nutnud ja sa oskad alati kõik asjad mulle nii hästi selgeks teha.Ma olen alati sinu jaoks olemas, võid helistada kas või kell kaks öösel(mida sa ka teinud oled) see mis meie vahel oli ja on ka praegu,,,,,see on kordumatu,selle pärast me olemegi sõbrad,parimad sõbrad.Üksteise jaoks alati olemas kui seda vaja,,,,,ja seda alati;)
ja see,et me niii üli harva näeme ei muuda midagi, sest sa lihtsalt olid oled ja jääd,üks vähestest kes mind kõige paremini tunneb ja kellega võin kõigest rääkida.,,,,
õpetasid armastama-
nagu armastasin sind
õpeta nüüd unustama-
nagu unustasid mind.
sa ütlesid,et sulle ei meeldi "lahtised otsad", et tõde on alati parem, ükskõik kui valus või julm see ka ei oleks. Miks siis ise teed risti vastu sellele?
Tea, et tõde ongi alati parem, kuid kui tihti tegelikult julgeme seda välja öelda? Mina julgen, kas ka sina?
Pea
silmas tänast päeva,
sest
see on Elu, Elude Elu.
Tema
lühikesse kulgu on kätketud
kogu
olemise ehtsus ja tõde,
kasvamise
rõõm,
tegude
sära,
võimete
hiilgus.
Sest
eilne päev on vaid mälestus
ja
homne üksnes nägemus,
kuid
hästi elatud tänane päev muudab
iga
eilse päeva õnnelikuks mälestuseks ja
iga
homse päeva lootusrikkaks nägemuseks.
Seepärast
pea hoolega silmas tänast päeva.
See iha ja su keha mind rabavad, su puudutused nii õrnalt mind unes
tabavad. Ei ole midagi, mida teeks parema meelega, kui hõõruksin oma
põske vastu Sind, lamaksin kogu öö Sinu soojuses ja silitaksin Sind -
MU ARMAS SULEPADI
Ma näen aga ei vaata.
Ma lepin aga ei kaota.
Ei m6tle Sinule, kuid silmad sulen,
ometi unenäos Su juurde tulen.
Armastan päeva, kuid öösiti
ärkan.
Olen hajameelne aga k6ike märkan.
Reegleid järgides neid purustan.
K6ike mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.
Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga r6hun.
Tahan luua aga l6hun.
Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna aga sydames hoian...
Olen suur aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.
Olen vaikne aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju...
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju aga ikka veel vähe...
Olen harjumus millega Sa iial ei harju.
Mul on valus aga ma ei karju.
Koristan aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui mustas kassis :XD
Ei ole ma igavik- olen vaid hetk.
Ei ole sihtpunkt- olen Su retk.
Olen päev, mil säravad tähed.
Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed.
Ma andestan, kuid ei unusta,
Ma haavan, kuid ei purusta.
Tahan teada, kuid ei küsi.
Olen vaid hetk, mis ei püsi.
Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus.
Inimene, kes sind tõeliselt armastab, näeb kurbust su silmades sel ajal, kui teised usuvad veel seda võltsi naeratust su näol...
Liiga tihti me ei näe, mis meil on, kuni see on läinud. Liiga tihti me
jääme hiljaks, et öelda: Anna andeks ma tegin vea. Mõnikord tundub, et
me teeme neile kõige rohkem liiga, kes on meile kõige lähedasemad.
Sõnades on kõik inimesed ühesugused, ainult tegudes ilmnevad nende erinevused.
"Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada."
"Maailm ei muutu, muutume meie."
"Suurim õnn elus on teadmine, et sind armastatakse, kuna oled see, kes oled, või õigemini vaatamata sellele, kes oled."
Meie armastus oli nagu elu keset kiirteed
Kõik näis nii kiiresti mööduvat
Et ma ei saanud sellest aru
Sa tulid mu ellu
Ja läksid äkitselt jälle ära
Kuid mälestus sinust jääb elama
Mu tunded on sügaval peidus,
mu mötteid keegi ei tea.
Mu muresid keegi ei tunne,
mu valusid keegi ei näe.
Mu süda on soojust tulvil,
mu hing on habras kui lill.
Mu kirg on kuum kui tuli,
mu sisse ent keegi ei näe.
Mu tunded on sügaval peidus,
mu möistus püüab neid
teiste eest varjata.
Petan vaid iseend!!!