viimane's blog
lesin siin
saladuskatte all
tunnistada võin
et mõnus on
ei tahaks
saladuskatet kergitada
ega öelda teile
kus(s)
eile sõbrapäeva peeti -
ma sest ei teinud välja
need ninnu- nännu tervitused
mull`pigem tegid nalja
nüüd aasta ülejäänud päevad
ma ilmselt sõpradeta sitsin
must küsimärk on minu näol
neil eilsest sõbralistis
ohh küll end teile meenutan
kui olukord on mäda
tean ütlemist mis paika peab:
sõpra tunned hädas!
memm oli kunagi
see memm oli olnud ilmselt kunagi
võib vaid ette kujutada kuidas kunagi olnud oli
ta noor
ja ilus
ma tajun
kuidas ta tunneb end ikka veel
noore ja ilusana
näppides pesust miljoneid kordi läbikäinud
päevinäinud froteest hommikumantli
sallkaelusest piiluva flanellöösärgi dekoltee
vahust pitsirida
omal süda pitsitamas
küla peale läinud koera pärast
püüdes pingsalt meenutada
kas see viimane krants mitte polnud
siiski isane
siis pole lugu
siis las läks
lööb selgus silmadesse
kui taipab et ongi
isane
need peavadki käima külakorda
pidamas emaste seas
korda
kuis siis muidu...
pungub
ma taban
end tabavat tema mõtteist välja lugemas
hetkel mil ta pilk liugleb aknaruudust õuele sügiseselt
lontis lillepeenrale
millesse pole enam tänavu mõtet istutada
mitte linnupettekski ühtki seemet
taban tema mõtteis mälestust üheksavägistest
mille ta oli kunagi oma põllepaelte avades…
ära näpi nüüd seda pulti
nõndaviisi
keerad ära
kanalile
mujale
vaata vaata kui ilusasti nad seal
kudrutavad
nagu turteltuvid
no mis rahvusest nad võiksid siis olla
ei eestlased küll mitte
seda kindlasti
pane häält ka
ja ära näpi seda pulti
siis jällegi niiviisi
läheb surin liiga suureks
kostab kõnestki
valjemalt
rahu rahu mu poiss
võta iisisti
no vaata vaata
kui kirglikult pead ja sabad seal sassis
kõik läbisegi
üksteist patsivad
mäletad
millal sina mind niimoodi patsisid ja
kirglaselt viimati
suudlesid?
eila?
ei ei eile see küll polnud
eile tuli hoopis teine saade
enne voodisseminekut
…
puudub õnneks meie majas naabrivalve
segamatult rikkuda ka naabrimuti öörahu võin...
külmkapi mootorivärina võbinal
vedrudiivani kriuks saateks
kellaloksu tiksumise taktis
korstnajala tuuleulg taustal
läbi uneseguste seinte lahvatab taas
mu
taevassejõudmise karje
vabalt tikkuda nii naabrionu unenäkku võin...
mu tuba on meid täis
just täpselt nii palju
sinna
kuis pimeduses mahub
me täna nätskelt koos
et homme olla lahus
hall argipäev sinu kaisus nii roosa
kas ikka ma veel roosades prillides?
kui nii ongi
prille siis neid ei iial võta ma eest
pole ilusamat argihalli
ei leidu mõnusamat meest :)
elulõng nii veerebki - hängides ja chillides...
täna hommikul tundsin end
kaasaegse kunsti
teosena
olin
nagu
õli
maal
LORILAULULAINE
(täiendatud)
Lõpuks ometi on saabunud ilus - kaunis eestimaine talv! Venelastel saavad olema valged näärid ja (külmast?) sinine näärivana. Hakkasin just õue lund rookima minema, et inimene, kes mu kõrvalt soojast voodist hommikul varakult tööle pakku läks, saaks jälle õhtupoolikul väravatest sisse vurada, kuid mõtlesin ümber, kui nägin aknast jätkuvat ja jätkuvat lumesadu...Ei ole ju mõtet lund lükkama minna, kui juba mahatulnud kümnele sentimeetrile (ja vist rohkemgi) lumekihile lisandub ehk teist sama palju veel, ei ole ju teha mõttetut tööd, enne kui lumesadu päris lakkab...
Samas, kui mul oleks praegu tööjõud omast käest võtta, nagu siin neid meie maale kuskilt tulemas…