...Vihapoliitika tõusis taas.Ainult rahva viha,mis 15 aastat varem oil otsinud väljapääsu äärmusvasku diktatuuris,otsis seda nüüd paremali.1931.a alustas Eestis rünnakut demokraatia vastu vabadussõjalaste kiikumine.Kiiresti vahelduvate koalitisioonivalitsuste taustal läks loosung ,,Peremees majja''hästi peale.Kui parlamendierakonnad estiasid uue põhiseaduse,mis mõistlikult kahandas liigdemokraatlikke tahke,oli mõistlikkuse aeg möödas.Rahvahääletusel kukkus see ettepanek napilt läbi ja järgmine päris hullusti.Laia tetuse (73%) sai seejärel vabadussõjalaste pakutud põhisedus oktoobris 1933.See pakkus tugeva võimuga presidenti--umbes nagu USA oma.Paraku on nii tugev presidendivõim suutnud demokraatlikuks jääda ainult USA-s.Seal oli demokraatlik kultuur algusest peale tugev ja põhiseadus tugevad ,,kontrollid ning tasakkaalud'' esinduskogu poolel.Vabadussõjalaste põhiseadus seevastu kahanadas Riigukogu õigusi.Tollases Euroopa meeleolus viinuks Eesti uus põhiseadus diktatuurini.Viiski.Ainult mitte nii,nagu vabadussõjalsed seda ette nägid.Uue tugeva presidei (ikka riigivanema nimetuse all) koos uue Riigikoguga pidi valima rahvas.Vabadussõalased olid laineharjal.Nende kandidaadiks riigivanema kohale püüdsid saada mitmed nimekad isikud,pakkudes vabadussõjalastele seda millest neil puudu jäi:praktilise argipllitika oskusi.Vabadussõdalaste läbirääkimised Pätsiga nurjusid.Nende keskne juht Artur Sirk saavutas kokkuleppe Laidoneriga,keda toetasid Ühinenud Põllumehed ehk Asunikud ja teiselt poolt Tõnissoni Keskerakond.Vabadusõdalased vabadussõja võitnud kindraliga eesotsas-see olnuks võitmatu mimekiri.Kui aga Sirk läks leppest teatama ülejäänud juhtkonnale,asus enamus vastu.Seal võis ka Pätsi osav käsi mängus olla.Vabadussõdalaste kandidaadiks jäi nende vormiline juht,üsna passiine kindral Andres Larka.See näitab,et Vabadussõdalsed polunud kaugeltki nii juhikeskne liikumine kui nee,kes tulid võimule Itaalias ja Saksamaal.Näitab ka,et need lihtsameelsed vihased mehed,üsna edukad kohaikel valimistel jaanuaris 1934,olid nii kindalad oma võidus,et liitlasi ei soovinud.Võib arvata,kui solvud oli Laidoner.Tulemused olid saatuslikud.

Kuidas Päts end presidedlks valis

12.märts 1934 oli must päev Eestile.Sel päeval alustasid Päts ja Laidiner nende endi loodud demolraatis nullimist,nõrgestades rahva vastupanuvõimet välisvaenalasele.12.märts sillutas tee vaikivale alistumisele.Talvel 1934 käis terav valimiskampaania.Riigivanema kandidaate oli neli,parimmte välavaadete järjestuses vabadussõdalste Larka,Ühinenud Põllumeeste ja Keskerakonna Laidoner,Põllumeeste Päts ja sotsialistide Rei.Hooletult andis uus põhiseadus presidendi ulatusliku võimu ka juba valimiste-eelsele peaministrile-riigivanemale.Selleks oli Päts.Ta kasutas ära vaiitud presidaendile mõedud õiguse valitseda dekreedi korras ilma Riigikogu nõusolekuta.Saanud Laidoneri oma selja taha,polnud tal karta sõjaväe vastuseisu.Kaks kuud enne valimisi kuulutasid nad välja kaitseseisukorra,süüdistasid vabadussõdalasi riigipöördekavatsuses,teostsid võimuhaarde ise,vangistasid vabadussõdalate juhid ja tühistasid valimesed.Kuna vabadussõdalate aktiviste vangistati samaaegseslt nii Tallinnas kui üle terva maa,pidi see olema Pätsil-Laidoneril nädal otsa ette valmistatud.See kummutab väite,et astusid vahele riigipöördekatselel viimasel hetkel.Vabadussõdalased olid räige punt,kelle ,,kaikamehed''poliitilisi võistlejaid kättemakuga ähvardasid ja nende valimidkoosolekuid teinekord kärarikkalt katkestasid.Aga nii peast põrunud nad polud,et sooritada riigipööret kaks kuud enne valimisi,kus nad olid kindlad oma esikohas.Süütõendeid riiigipöördekavatsuse kohta ei suutnud Päts leiutada.Kui protesess aasta hiljem lõpuks peeti ,süüdistati vabadussõjalasi vaid korralgeduse tekitamises ja nad vabastati.Aga Päts jäi edasi isehakanud riigipeaks.Kuidas suhtusid demokraarlikud erakonnad võimuhaardesse? Väga segaste tunnetega.Oli üle elatud kommunistide riigipöördekatse vasakult 1924.a.Muretseti,et vabadussõjalased seavad sisse parempoolse diktatuutri.Nüüd aga tuli löök otse demokraatide endi kekskelt.Päts oli iseseisva Eesti tähtsaim loojs.Ta oli 15 aastat demokraatlikku mänginud nii võites kui kaotades.Kui tema kinnitas,et demokraatia on otseses ohus ja vabadussõdalaste räiged väljendused seda usutavks tegid,siis pidi teda uskuma.Pidi kahtluste kiuste uskum,et tühistades vabad valimised ta kuidaigi päästis demokraatia.Pidi eriti uskuma ta lubadusi demokraaria kiiremas korras taastada.Vasakpoolse võimuhaarde puhul saab vastupanu koonduda paremale ja vastupidi.Aga mis siis,kui see tuleb keskelt?Eesti demokraatia oli Pätsi käes nagu konn,keedetakse aeglaselt ja õrnalt.Kaitseseisukorra lubas ta kogu aeg varsti lõpetada,ent see kestis kuni Vene väed kuus aastat hiljem sisse kõndisid.Riigikogu ta alguses lihtsalt eiras.

Μου αρέσει!