..Juba NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 6.novembri 1940.aasta seadlus VNFSV kriminaal-,tsiviil-ja tööseasduse rakndamisest Leedu,Läti ja Eesti territooriumil oli ette nähtud ka töösedause koodeksi kehtestamise.Selle ametlik tõlge ilmus alles pärast sõda,1947.aastal,tõlkijaks töörahvakomissar Paul Vihalem )1010-1985).Tõleõpikute ja muu juriidilise tõlkekiranuduse avaldamine jätkus juba esimesest nõukogude aastast tuttavaks saanud moel.Arvestades kohtute koosseisus toiminut,oli selliist lihtsustatatud õigudkirandust nüüd ehk varasemast rohkemgi vaja.Ehhki Eesti NSV insititutsioonid ja haldusaparaat olid juba sõja ajal Nõukogugude tagalas uuesti kokku kogutud või täiendatud ja said Saksa vägedelt vallutatud aladel järk-jägult kohe ameitisse astuda,oli näiteks kohtute komplekteerimine haritud juristititega veel raskem kui 1940/41.aastal.Valter Raudsalu andmetel oli 1946.aasta lõpuks vaid üks kohtunik,kellel oli juriidilne haridus,ühel oli ülikool alles pooleli ,11kohtunikku olid juriidilise kekshaidusega ja 34 olid läbinud vaid kolme kuulised juriidilised kurused,mida oli hakatud 1943.aastal Nõukogude tagalas Tškalovi linnas (pragu Orenburg) tulevastelele ENSV kohtunikele ja prokurõridele korraldama.ENSV Koht Rahvakomissaiaaat,1946.aastast nimrusega Kohtuministeerium kontrollis kohtunike ja 1946.aasta detsembrist 1948.aasta detsembrini vahetati välja 34 rahvaohtunikku 57-st.Nende töö tunnistati ,,ebarahudavaks,karistuspaktika vääraks,varumisasjades mõistud trahvid väikseks,mis ei taganud maandusülesannete täitmist.''Iseeneset oli kohtunikke natuke vähem vaja kui esimesel nõukogude aastal,sest pärast sõda ei taastatud enam ringkonnakohtuid.Ometi paistis kohtusüsteem nii kohtunike kui ka näiteks kohtutõäiturite osas võrdluses tollase adokatuuri ja notariaadiga silma just madala häridustaseme poolst.Kui advokatuur hakkas peatselt saama täiendusst Tartu Riikliku Ülikooil õigusteaduskonna lõpetanute hulgast,siis kohusüsteemi neid esialgu ei jätkunud ega õieti oodatudki- söjajärgseil aastail tõõtasid õigusteaduskonnas enamasti veel vana kooliga õppejõud,kelle kasvandikke ei peetud poliitiliselt usaldusvaarseiks..Kohtutäituturie,-sekretäride ja üldse keskastme juriidillste ametikohtade puhul ei olnud juriidirilne kõrgharidus tingimata vajalik..Aastali 1945-55 andis juriidilist keskharidust Tallinna Juriidilne Kool.,kuis enamasti õptetasid juristid-praktiuda,aga näitetwks kriminaal-ja tsiviiõigust ning kriminaalpprotsessi õpetas endine TÜ professor ja Eesti Vabariigi riigikohtunik Karl Saarmann.Saarmann susi 1948 ja ,,pääses''järgmisel aastal algatatud ,,kodaniku natsionalismi'' paljastamise kampaaniast.,,Kodanlike natsionalitide''vastu suunaiud puhassus ei säästnud näiteks kohtu rahvakomissarina alustanud ja 1950.aastani kohtuministrina vastu pidanud Aleksaner Jõeäärt.Ehhki just EK)b)P 1950.aasta märtsipleenumile järgnes Eestist pärit,,kaadri''ulautuslik kõrvaldamine kõtrgeima parteilise tasandini välja,oli inimeste vallandamine,ümberpagutamine,teisele tööle üleviimine jms nõukogude režiimi teostamise üks tähtsamaid vahendeid juba enne märtsipleenumit ja jäi selleks hiljemgi.Üksnes mõõtmed ja tagajärgede repressiivsus oli Stalini viimastel eluaastatel eriti suured.

Μου αρέσει!