Mõisaküla-Viljandi harutee:Laatre ( Mõisaküla) -Viljandi hartee ehitus algas ühel ajal pealiiniga1895.aastal.Ehitustõid juhatas insener Hackel.Kuna maastik oma mägeda,orgude ja rohkete jõgedega oli raske,ei kuilgenud tööd samas tempos nagu pealiinil.Kõige aeglasemal edenesid ehitustööd Kariste künkliul maastikul,sest mullaööde maht oli seal suur.Ka sldade rajamine võttis aega ning pidurdas raudtee edasiliikumist Viljandi suunas.Siniallikul eemaldati suur osa ajaloolisest linnamäest.31.jaanuaril 1897 jõuti töödega nii kaugele,et haruteel lubati liigeda ajutistel rongidel.Viljandi harutee ametlik avamine toimus 1.augustil 1897.Raudteeliini pikkus oli 45 km,hauteel oii üks jaam,kolm pooljaama ja kaks peatuskohta.

Viljandi-Tallina raudtee:Samal ajal,kui ehitati Mõisaküla-Viljndi haruteed,alustsid Viljandi linna esindajad  ja ärimehed läbirääkimisi ühenduse saamiseks Tallinnaga.Esialgu kaaluti raudteetrassi läbi Järvakandi või Pade.Jävakandi mõttest loobuti peagi,sest see oii väga kulukas.Ka Paide variant langes ära,sest Pade linnaisad olid sellele kategooriselt vastu:raudtee häirivat linnakodaninike rahu ja vedurivile panevat lehmadel pima kinni.Valiti hoopis kõige lühem tee,mida pooldasid juurdeveoraudtee juhtkond ja Tallinna huvide esindajad eesotasas Tallinna linna voiikoguga.Konnu lepiti Viljandi-Türi-Lelle -Tallinna raudtee ehitamises.1897.aasta kulus dokumentatsiooni korraldamiseks.Ehiamist alustati 1898.aastal korraga Viljandist ja Tallinnast.Tööd oli jagatud osade kaupa ettevõtjatele.Ehituse üldjuht oliinsener Foight.1898.aasta detsebris saabusid sellsi Lõuna-Ukraina teelt Tallinaasse ka vedurid,et neid saaks eihitustöödel kasutada.Siis ärkasid ka Paide linnaisad ja said aru,millise andestamatu vea nad varem olid teinud.Suure Suure vaevaga õnnestus neil välja kaubeda Türilt lähtuv harutee Paideni.1899.aastal kulges ehitustöö Viljandi-Tallinna teel aeglasemat kui Pärnu-Valga liinil,kuid septembris teatati esimesest rongisõidust Tallinnast Hagudisse.Probleeme tekkis Rapla jaama asukohaga.Alu mõisnik von Lilienfeld ei soovinud anda maad raudteejaama ja raudtee ehtamiseks.Arukülast Rapla kekusse.Alternatiivina pakkkus Valtu mõinik Girard de Soucanton lahkesti oma maad ,mistõttu Rapla jaam sattus asula keskukusest 3 km eemale.Juuniks 1900 suudeti Kolu jõel teeotsad kokku viia ning 18.juunil saabus esiene töörong Viljandist Taliinnasse.Ajutiseks liikluseks avati uus raudteeliin 21.juunil ning Türi-Paide harutee 8.oktoobril 1900.Raudtee ametlik avamine roimus alles1.agustil 1901.Vahepealne aeg kulus tee kohendaisekks nng jaamahoonete rajamises.Raudteeliini pikkuseks oli 166 km.Uuel iinil oii viis jaama,seitse poojaama ja neli peatuskohata.Kogu juurdeveorauteede võrku hakai nüüd ametlikult nimetama Pärni-Tallinna juudeveoteeks.Kuni 1902.aastani töötas uus raudteein kahumiga,kuid pärast deda tennis juba kasumit kuni I maalimasõjani.Raudreeliini avamine soodustas majanduse arengiut regioonis.Viljandis alustas tööd E.Pohii tuletikuvabrik,1905.aastal U.Pahri masinatehas ning 1912.aastal linavabrik.Türile ( Alliku) rajati paberivabrik.Raplasse ehtitati tellisethas,mille toodangut turustati tänu uule raudteele põhilselt Tallinnas.Raudteeühenduse said ka kohila paberivabrik ning Saku õlletehaa.Ja mis kõige tähtsam -raudtee lõppes Tallinna kaubajaamas,mis oli kaupade liikumises vaga oluline.Ühendus laiarööpmelise raudteega korraldati Dvigateli (Ülemiste) jaamas,kuhu rajati ümberlaadimiseplatvorm.

Pärnu-Tallinna juurdeveorautee veerem:Liikluse alguspäevil oli juurdevorautee vedureid 7,II klassi reisivaguned 4,II/III klassi mkstvaguneid 6,III klassi resiivaguneid 5,pakivaguneid 4,kinniseid kaubavguneid 50 ja platvormvaguned 89.Hiljem lisandus neile veel vedured ja vaguneid Venemaalt Kolonna rehasest,samuti Mõisaküla töökodades valmistatud vaguneid.Vedurid olid ehitataud Belgias ja Venemaal,vagunipak eranditult Venemaal.Vedurid ja vagunid roteerusid aeg-ajalt kolme juurdeveoaudtee võrgu vahel Eestis,Leedus ja Ukranas.Seisuga 1. jaanuar 1914.oli Pärnu-Tallinna juurdeveoraudteel arvel 34 vedurit.38 reisivaguni ja 895 kaubavagunit.I maalimasõja algusest vedude maht kasvas,mistõttu tuli veeriit juurde tuua juurdeveorautee seltst teistelt teedelt.Suvel 1915 saabus Sventsjanõi teelt juue 9 vedurit ja 105 vagunit,osa veeremit võeti aga merekindluse raudeteele renddie.Mõned vedurid saadeti pärast Mõisakülas tehtud reonti  Venemaale Bologojesse armee reservi.1917.aastal oli Pärnu-Tallinna juurdeveoraudteel arvel 74 veduri,38 reisivagunit ja 1392 kaubavagunit.Vedurid olid märgitud seeriatähistega:A,M,P,T,K (63) ja K (65).Reisivaguntd olid eranditult lahtise otsaga.III klassi vagunis oli 34 istekohta,Ii/III klassi vagunis 12 III klassi istekohta ja 16 II klassi istkohta.II klassi pävasses vagunis oli 25 istekohta ning öises vagunis neljakohaline kupee,4 lavatsit ning 10 II klassi istekohta.Lahtiseid ja kinnised kaubavaguneid oli nii 10 tonnise kui ka 17 tonnise kandejõuga.Lisaks kaubavagunitle olid kastusel palgipaarikud metsaveoks.

Μου αρέσει!