Ühel kevadel juhtus kurb sündmus.Olid nelipühad ja ma kuulasin Soome raadiost jumalateenstust.Oli iluus päikeseline hommik,kaskede all õitsesid maikekellukesed ööbukud laulsid ja käod kukkusid.Äkitselt kostis meie ligidalt  kuulpildujatärinat.Siis oli valus mõelda,et kristlikus maailmas peetakse pühi,aga meie elame siin nagu jahiloomad.Nii varjasin end metss 7 suve.Lõpus leiti mind üles.Ühel öösel tegi NKVD julgeolekurühm haarangu ja ka meie talu otsiti läbi.Nad koputasid läbi kõik kohad ja jõudsid lpõpuk mu peidukohani.Murdsid lea lahiti,nägid raadiot ja jooksid hirimuga eemale.Kartsid,et hakkan tulsisrma.Lõpus võttis ükk ohviter püstoli ja karjus:,,Käed üles!''Üritasin põgeneda,aga mul oli ess kuulipildujaga sõdur.Mind viidi tuppa tagasi,seoti käed kinni ja pandi põrandale istuma.Seejärel koostati protokoll.Kogo meie perekond viidi regedel ära.Mind valvas kummalki poolt kolm kuulipilfujaga sõdurit.Mind viidi julgeolekusse ja pärast Viljandi vanglasse.Küsimus 3.Palun jutuata oma vangiaarist.Pärast mnu kinnivõtmist tuli kohus.Neid,kes vanglas kohut ootasid,oli palju.Mind süüdistati parskrahv 58/ 1 järgi riigivastase tegevuses,enda varjamuses ja banitismis ning propagandas-selleärast,ei leti raadio.Minu naist taheti kegamalt karstada ja küsiti,kas ma nõudsin temal vägisi,et ta mind varjaks.Tema vastas,et ta on minu seadullik abikaasa,.Seal kus olen mina,ona ka tema.Siis mõisteti tallegi sama karistus,isale-emale samuti.Isa viida Narva vanglasse,ema Vasalemma.Mind saadeti Põhja-Uuralisse,abikaasa Tjumeni vangilaagrisse Siberis.Nii paisati meid kõiki maalima laiali.Mina sattusin metsatöölaagrisse.Poliitlisi vane kohelidi seal väga halvati,meil ei lubatud 2-aasstat ühtegi kira saata.Laagrirežiim oli väga karm.Meid viidi tööle kuulippildujaga relvasstud konvi saatel.Peale minu oli seal vaid üksainus eestlane.Ta rääkis kuda ta 1947.aastal koos sajakonna eestlse,lätlase ja lreedulaega sinna toodi.Nüüd oii tema ainukesena elus.Ta jutustas rasest laagrelust.Tpit oli nii vlets,et paljud surd.Mõned inimesed ei jõudnud enne töölemnekut rivistusel isegi püsti seista ja jäi maha istuma.Kui olime väravast välja läinud,kuulsime püstolilaske- kõik istujad lasti maha.Toidupuuduse tõttuu hakas tal nägemine kaduma a hambad tulid lahti.Hijem hakati talle rohkem süüa andma,siis nägemine taastus,hambad aga olid ikki laht.Ta jutustas ka,mismooddi mesatöö käis,maase lööddi teibad,mis tähistasid piiri  ja relvastatud sõdurid olid valvuriks.Kord lükkas üks kriminaalkurategija poliitilise vagi  üle tähistautu piiri ja too sa silmapilk kuulipldujast selga valangu.Isa oli Narva laagris,jäi seal halvatuks ja viidi Narva haiglassre.Ema vabastati 1956.aastal,aga kui ta koju jõudis,siis olid talust vaid paljad seinad alles.Kogu meie pere omadus oli maha müüdud.Lõpuks õnnestus tal isa Narva haiglast ära tuua.1956.aasta kevadel tuli laagrisse kak Mokva kindralit.Mind kuulati üle ja lõpuks vabastati.Abikaasa oli saanud lahti aasta varem.Isa oli surnud samal talvel,nii,et teda ma enam ei näinudki.Küsimus 4.Kas mäletad isiklikult 1941.ja 1949.aasta jüüditamisi? Jah,mul on isikllikke mälestusi.Ma mäelta,,kudas töökoja juhataja abikaasa rääkis muule,et ta meed viida öösel särgiväel ära.Ta palus mul mehel Jõgeva rauteejaama riideid ja toitu järele viia.Ma sõitsin mootorrattagga Jõgevale.Kui kohale jõudsin,nägin kohutavat pllti.Jaama oli toodud paarkümmend vagunit.Vagunitesse koguti igalt poolt inimesi kokku ja need seisid jaamas peaaegu nädala.Vaguneid valvasid tääkidega sõdurid,kes ei laskud toodud pakke ära anda.Igalt poolt tuli omaksed järjest juurde,ka Võhma kandist ja Pilistvrest.Seda kõike oli väga kurb vaadata.Oli väga kuum inimeses karjusid vagunites:,Juua! Juua! Juua!'' Senimaani polunud neiele vetki toodud.Lõpuks läks raudteeülem Vena ohvitseri paluma ja too lubas vett anda.Vagunite uksed tehti ükshaaval lahti ,sõdurid tõid iniestele toobrte ja kopsikutega vett.Ma kasutasin võimaluse ära,,käisin vaguni ustest mööda ja hõkasin töökojajuhatajat nimrpidi..Lõpuks leidsin ta üles ja sain paki üle anda.Kui kõik olid juba saanud,võeti see raudteeülem ja pandi samuti vagunisse.Niiviisi käituti teamaga.Parajasti tuli sisse rong milles olid küüdiatud Rakverest ja Kohtla-Järvelt.Ma püüdsin sealt tulema saada... .Mäletsn inimeste nägusid,kui vaguni uksed tehti -need olid kuumusest ja higist punased..Hirmus... see minu isiklik mälestus 1941l.aasta üüdtamisiset Eestis.Küsimu 5.sind arreteeeri pärast uuest.Mllal ja Miks? Kui mind esimene kord arreteeriti,siis kartsin,et mind lastakse maha,põgenesin,kuid mnd võeti uuesti kinni.Monda ähvardatilöödi püssitoruga ja kuulati üle.Esimene kord oli raske oma abbikaasast lahku minna.Julgeolek töötas sõjavälate käsul.Meid koheldi nagu rahvavaenlai,just nagu kriminaalkurjategijaid.Esimene kord oli neid palju.Mul polnud võimalust põgeneda.Laagris elasime väga ebakindlat elu.Me ei teadnud kunagi,mida meiega teha võidakse.

Μου αρέσει!