Kallis,miks oled nii kaugel,
su sülle tahaks panna ma pea.
Istun aknal,pisarad laugel,
millal tuled?Seda ei tea.

Olen ihast ja ootusest tulvil,
mil näha sind jälle ma saan.
Nagu laev,mis tormi sees ulbib
kui kadunud on kodusaar.

Palun tule nüüd ruttu mu armas,
oodates-elu on tühi ja kõle.
Vaatan küünalt,mis laua peal vilgub
ja vaevu-vaevu veel põleb.

Olen hullumas lootusest,valust,
mis südamel haiget mul teeb.
Tahad ära mind saada vaid jalust,
et jätkata teisega teed.

Μου αρέσει! 1