Ma vajasin sind ,aga sa tegid mulle hoopis haiget...5 osa JUUBEL !
28, Voore, Εστονία

Sõin kõigest 2 pannkooki ära kui nägin et Ryan tuleb .

"Ah see ongi see poiss jah ?"Küsis ema .

" Jah , see sama . " Vastasin talle .

Panin tossud jalga ja hakkasin õue minema .

________________________________________________________

"Susannah , oota " Karjus Sam kui ta alla tuli .

" Jah , Sam ?" Küsisin .

"Kuhu sa lähed ?" Küsis ta minukäest uuesti .

"Õue , mis siis on ?"Vastasin talle .

"Millal sa tagasi jõuad ?" Küsis ta juba kurvemalt .

"Issand jumal no eks siis näeb , aga praegu pean ma minema." Hüütsin talle viimaks,kui läksin välja .

Ryan ootas juba mind värava juures .

"Tsau" Karjusin talle ja jooksin kohe teda kallistama.

Ta tegi mulle esmalt musi ja siis vastas samaga .

Jalutasime juba pikkamööda edasi . Kui ma viimaks küsisin

" Ehmm , sa pidid mule midagi ütlema ." Ütlesin talle kui vaikus juba närvidele käima hakkas

Natuke aega läks mööda .

"Mida täpsemalt ?" Küsis ta , nagu ei teaks mida .

"Ära mängi lolli eks , sa tead väga täpselt millest ma räägin ."Vastasin talle pahuralt .

"Ma ei mängigi , lihtsalt millest sa rääkida tahtsid ?" Küsis ta kaugustesse vaadates.

"Miks ma tulin siia? Hakkab midagi meenuma ?"Vastasin talle vihaselt .

"Aajaa." Lausus ta tüdinult .

"Noh."Ootasin et ta vastaks .

" Ma ...lihtsalt .. no " Kokutas ta .

"Mida ?" Küsisin .

"Ma ei saa seda sulle öelda" Vastas ta kiiresti .

"Ise tead" Ütlesin talle ja keerasin ümber kuna tahtsin koju tagasi minna .

"Oota " Haaras ta mul käest .

Vaatasin teda ootava pilguga .

"Steven kutsus meid ... noh ..."Jäi ta jällegi kokutama.

"Räägi palun keeles millest ka mina aru saaks eks ?" Küsisin temalt .

Ta noogutas ja alustas siis .

"Noh , ta kutsus meid kossukale et ... vahet pole , siis näed " Ütles ta viimase lause kiiresti .

"Mis mõttes , rääg..." Vaatasin talle küsiva pilguga otsa ,kui ta peatas mind .

"Palun , ole veidike kuss , ei mingeid küsimusi eks ?" Ütles ta mulle . Sain aru et ta on paanikas ,mis siis et ta seda varjata püüdis.

"Mis lahti on ?"Küsisin .

"Midagi Suze lihtsalt paanikaks pole põhjust ?" Ütles ta ikkagi närviliselt .

"Kuule Ryan , ma saan väga hästi aru mis toimub eks , sa varjad minueest midagi ." Ütlesin talle juba vihasemalt.

"Lõpeta see pärimine , muidu ta tapabki sind ära " Vastas ta vihaselt . Ta tõesti ütles seda vihahoos . Aga kui ma tahtsin talt edasi küsida olime juba kossuka ees ,kus nemad olid.

Jõudsin küsida

"Ütle mulle üht asja , see oligi põhjus miks sind koolis polnud ?" Vaadates talle otsa , mida temagi tegi .

"Ma ei jõua hetkel seletada , aga teen lühidalt , põhjus on Steven ." Ütles ta paanikas olles .

"Mida ?" Küsisin segaduses olles.

"Oota siin , ma tulen kohe tagasi " Ütles Ryan mulle ja lahkus.

Olin kindel et Ryan teab täpselt mis nüüd juhtuma hakkab või juhtub . Ta oli nii paanikas . Ma ei saanud aru mida nad räägivad , seega istusin pingile ja jäin ootama .

Paar minutit hiljem #

"Tuled vabatahtlikult kaasa või sunniviisiliset ?" Küsis mingi mees mult vihaselt ,ise irvitades .

Ta oli Steveni käsilane nagu arvata võis .

"Mida sa tahad ?" Küsisin ülbelt .Teadsin et see oli viga .

Ta ainult naeris .

"Niiet sunniviisiliselt nagu ma aru sain . " Ütles ta ja võtis minust kinni .

"Värdjas" Karjusin vihaselt , sülitades talle näkku .

"See oli viga mida sa ütlesid" Karjus ta vastu võttes mu juustest kinni ning hakates neist tirima .

"Keegi ei ole minuga veel nii käitunud , seega ei tee seda ka sina " Ütles ta ikkagi vihaselt . Korraks oli mul plaan põgneda , aga ma tean et mul ei ole pääsu nad on tugevamad .

Ta sidus mu käed kinni ja küsis :

"Kõnnid või tahad veel järgi lohiseda ?" Vaadates mulle tõsiselt otsa. Teadsin et mul ei ole suurt valikut .

"Kõnnin " Vastasin .

"Ryan " Karjusin kui olime Stevani ja Ryani juurde jõudnud .Täpselt sellel ajal lõi ta Ryanit kes tugevast hoobist pikali kukkus .

"No tere Susannah " Ütles Steven mürgiselt .

Vaatasin teda sama mürgiselt vastu .

"Tubli töö Edward " Lausus ta mehele , kes noogutas vastuseks.

"See võib silmad vesistama ajada " Ütles ta minupoole liikudes , toppides mulle mingi valge lapi millegagi niisutatud ninaalla mille tagajärjel ma uinusin .

ÄRGATES#

Tõstsin pea aeglaselt üles ja vaatasin ringi .

"Olen ma surnukuuris või ?" Mõtlesin kuna seal tundus täpselt nii .

"Noh , tibuke ärkas üles " Ütles Steven tulles koos Grethega sisse .

"Midaaaaaa" Venitasin pisut aa-d .Olles segaduses .Mida Grethe siin teeb ?

"Kahju , et sinuga nii läks "Ütles mulle Grethe .Ise Stevenile silma tehes .

"Sina oledki selle kõige taga ?" Küsisin vihaselt .

"Muidugi " Vastas ta naerdes .

"Pahad tegutsevad ikka koos ju vms ? " Lisas ta veel .

Ma ei suutnud sellele mõelda . Praegu muretsesin ma Ryani pärast ja üritasin alustada rahulikult.

"Kus Ryan on ?" Küsisin kui Steven oli ruumist lahkunud.

"Sellel pole vahet , ta ei jää nagunii ellu ju . " Naeris ta .

"Ma küsisin kus ta on ?"Karjusin juba .

"Tahad sa tõesti teada ?" Küsis ta siis .

"Ütle nüüd " Karjusin uuesti .

"Tead , ma tõesti usun et ta on juba oma kirstus ja mulla all ja edasi ei oskagi kohe öelda , võibolla on taevas või siis põrgus ." Lausus ta irvitades .

Poole lause pealt hakkasid mul pisarad voolama.

"Grethe miks sa selline oled pead ?" Küsisin nuttes .

Ta vaid naeris.

"Li*s ma tapan su ära " Karjusin vihaselt ,rapsides tooliga kuhu ma kinni seotud olin .

"Ära erutu " Irvitas ta mulle näkku .

"Stev " Karjus ta .

Stev , kes on Stev , uus käsilane ? mõtlesin .

Ta jalutas uksepoole ja peagi tuligi ta sisse .

"Jah ?" Küsis ta kiiresti .Näib et Grethe kutsub Stevenit Steviks.

"Susannah tahab Ryanit näha , onje Suze ? " Pöördus ta minu poole .

Mõlemad vaatasid mind .

"Jah , oleks tore " Ütlesin vastu neid põlglikult põrnitsedes .

Steven noogutas ja hakkas minema kui Grethe ta peatas .

"Oota , võta paar meest kaasa tooge Ryan siia ja tapke ta siin samas."Ütles ta irvitades ja mulle seejuures otsavaadates.

Tundus nagu ta tahtis seda vaikselt öelda , aga minujaoks piisavalt kõvasti et seda kuulda .

"Eiiiiiiiiiiiii " Karjusin nuttes ning Stevan läks.

" Värdjas li*u , miks sa seda mulle teed ah ?" Karjusin uuesti endal pisarad silmis .

Ta vaid irvas ning võttis mu juustest kinni ja tõmbas .

"See oli suur viga mida sa ütlesid" Karjus ta mulle .Ja lõi mind tugevalt niiet ka mina teadvuse kaotasin.Kuulsin vaid viimaseid sõnu mida ta ütles.

"Mitte keegi ei ütle mulle ..." Rohkem ma ei kuulnud midagi .

_____________________________________________

Kuidas meeldis /ei meeldind?

Rohelist ??

TÄNAN KÕIKKI KES SEDA LOEVAD JA HINDAVAD ROHELISE NÄPUGA !!! :)

 
Blog
Τα blogs ενημερώνονται κάθε 5 λεπτά