ALATI MINA .. (9)

05.08.2011

NunnuM6mmik

26, Tallinn, Εστονία

Ma saan aru, et tal on valus aga hetkel tundub nii parem.

Peale seda kui olin natukene üksindust nautinud otsustasin helistada isale.

''Tsau iss''

''Tere kullake, mis mureks ?''

''Ma mõtlesin sulle külla tulla''

''Oh tule ülehomme kui soovid, siis hakkab mul puhkus''

''Kui kaua sul puhkus on ?''

''Kaks nädalat, selle aja võid sa siin kül olla''

''Okkkei, ma räägin veel emaga ja siis ülehomme arvatavasti näeme, Tsauki''

''Tsautsau''

Mu tuju muutus natukenegi rõõmsaks aga ülehomseni tuleb veel elada. Ma istusin diivanile ja vaatasin telekat.

Mu kõht korises. Ma lippasin kööki, et midagi süüa ja just sel hetkel astus sisse Marcus ja Daniel. Mul kadus koheselt söögi isu ära ja mu tuju olli jälle alla nulli.

''Ma sõidan ülehomme isa juurde'' ütlesin diivanile potsatades ''Kui kauaks ?'' küsis Daniele ''Kas see liiga ohtlik ei ole ??'' küsis Marcus koheselt järgi, Danieli küsimusest ma ei teinud välja ''Ei us'' vastasin vennale.

''Kui kauaks sa siis sõidad ?'' küsis Marcus mu kõrvale istudes ''Kaheks nädalaks'' vastasin, selle peale Daniel turtsatas aga ma ei teinud temast lihtsalt välja.

Ta sai peagi sellest aru. ''Saad sa aru ?! See, et sa aega vajad ei tähenda seda, et sa mind kohe ignoreerima pead'' röökis poiss mu peale, ka sellest ma ei teinud välja.

Daniel urises päris kõvasti ja tõusis püsti ning lahkus. Marcus vaatas mind kahtlaselt aga ma ignoreerisin seda. Poiss võttis minust tugevalt kinni ''Miks sa mängid nii ?'' küsis ta röökides.

Ma lükkasin ta lihtsalt eemale ja kõndisin ükskõikselt üles. Terve õhtu ma istusingi nii oam tooas ja kuulasin muusikat.

Ma olin otsustanud tervet seda kampa ignoreerida. Õhtu poole kui ema koju tuli rääkisin talle oma plaanist ja samuti keeldusin õhtusöögist. Valetasin, et sõin juba aga mu kulla kallis vend rääkis mind sisse ja ema hakkas muretsema aga ma läksin lihtsalt minema.

Ma läksin alles kell viis hommikul magama. Ma istusin nagu niisama arvutis ja kuulasin muusikat.. Mul polnud tegelikult isu millekski või ma litsalt sundisin endale seda mõttet peale.

______________

Ärkasin mingi krabistamise peale, kui ma silmad avasin ei olnud enam midagi või noh kedagi. Tõusin vaikselt istukile ja vaatasin kella. Kell oli kolm läbi üksteist minutit.

Ohkasin ja läksin vannituppa end korda tegema. Kui tagasi tulin märkasin kott toolis midagi, mis oli enne mulle kahe silma vahele jäänud.

Seal istus hunt kellel oli padi käes padjale oli kirjutatud: ''I ♥ U '' . See oli kuidagi nii armas. Ma vaatasin kott tooli ette, seal oli maas punane roos. Ma kükitasin, et seda üles võtta ''Aii'' ütlesin lille maha pillates.

Ma vaatasin oma näppu, kust tuli verd. See veri oli sama väri nagu see lill. Selle lille kõrval oli kiri, kirjale oli tilk ver isegi kukkunud.

Ma avasin kirja:

''Kallis Emily Patricia ! ♥

Ma tean, et me tunneme üksteist vähe aga ma armastan sind ja ma ju ei saa midagi sinna parata aga, kui sa tahad lahkuda ja mind mitte enam näha siis olgu see nii. Ma ei sattu enam su teele ette, see on viimane kord kui ma endast märku annan. Hingesugulane aitab hundil hoida ta inimliku külge alles ja siis ei unusta hunt armastust. Ma usun, et suudan ilma selleta elada nagu Mikeki. Kui ei suuda siis ootab mind tapmine. Aga ilusat elu sulle ja pea meeles MA ARMASTAN SIND !

Daniel. ''

See kiri võttis mind lihtsalt sõnatuks. Ta ajas kõik mu plaani sellega sassi, ma lihtsalt ei suuda enam otsustada mida teha aga kui ma praegu lahkus võttab ta seda sellena, et ma ei armasta teda.

Aga ma pean kuidagi siit eemale saama, kasvõi natukeseks. Ma üritasin siiski oma otsuses kindlaks jääda. Ma panin lillele vett ja panin selle oma kummutile seisma.

Ma hakkasin asju pakkima, selleks läks ikka päris kaua aega, sest ma ju ei tahtnud kõike kaasa tirida. Lõppuks sai mul kõik valmis. Ma tundsin järsku kuidas mu pea hakkas ringi käima. Ma potsatasin automaatselt voodile.

Ühe minuti pärast oli kõik üle läinud. Ma läksin vaikselt kööki ja jõin klaasi vett. Järsku helises lauatelefon ning ma võppatasin. Isa.

''Nu sto karova''

''Tere kullake ! Ma mõtlesin, et tulen sulle ise autoga järgi.''

''Oh, täiuslik''

''Ma olen poole tunni pärast maja ees, ole siis valmis''

Ja sellega lõppeski kõne ära. Ma helistasn ka emale ja ütlesin, et sõidan täna juba ära. Minu õnneks ei suutnudki mind keegi ümber veenda.

Ma istusin elutoas ja vaatasin telkut. Peagi oli isa maja ees ja ma jooksin oma tuppa asjade järgi. Isa tuli ja aitas mind võttes mu spordikotti. Ise ma võtsin sülearvuti. Ma vaatasin ringi.

Mu silmad jäid pidama hundil. Ma võtsin hundi kätte vaatasin teda natuke ja naeratasin. Ma hakkasin oma kummuti sahtlis sobrama ja pistsin Danieli kirja taskusse ja lippasin alla.

Ma panin sülearvuti taha istmele ja ise istusin koos hundiga ette. ''Noh, oled hakkanud jälle väikseks lapseks ?'' küsis isa kui me olime juba pikka aega vaikuses sõitnud.

''Hehe, see on mulle lihtsal tähtis'' ütlesin isale. ''Sul on armas kaela ehe'' ütles isa peale uut vaikust, ma vaid noogutasin.

Me pole isaga enam nii ammu koos olnud, et meil pole lihtsalt juttu teemat. Kui me olime jõudnud metsavahelisele suurele teele, vaatasin ma ainult metsa.

Mul oli siuke tunne nagu keegi jälgiks meid. Ma ohkasin sügavalt ja panin pea vastu seljatuge. Viimane asi mida tahavaate peeglist nägin oli Hall-valgega hunt ja siis ma uinusin.

TEATAN AINULT KLUBIS !