Shadows of the Past Wont Be Forgotten #1
25, Tallinn, Εστονία

Hei! Hakkas igav siis... See järjekas on sarnane evajasper 'i omaga. See on siin: http://www.rate.ee/blog/1404832/secrets-hidden-in-blood-algus
Lugege ka kindlasti :D

See pole tema oma järgi tehtud igatahes... Pigem põhinevad osad asjad... Elul? Jah tegelased on samad. Muundatud lugu kahest... Isikust?

-------------------------------------

„Niisiis,kust sul valus on? Kõht? Pea? Käpad?“Noor naine silitas hellitavalt pisikese hiirekese pead. Taamal vaatasid üks 20-ndates noormees ja üks umbes veidi vanem punapäine naine seda pealt. Punapea ei näinud selles muud kui arusaamatult pobisevat hullu.

„Oled sa kindel et teda ei tuleks kohe hu…“ Ta lause katkestas rõõmsameelne piuksatus.

„Noh. Temaga on kõik korras. Vaadake ise.“ Naine naeratas

Punapea astus lähemale ning uuris loomakest igast kandist. Loom oli tõepoolest poole erksam. Noormees naeratas. „Ma ju ütlesin.“

Punapea kirtsutas nina.

„Ja vahendid? Siin on aruannet ka vaja. Ma kuulsin ainult arusaamatut podinat. See ei ole sobilik pea-loomaarstile.“

Nooruk hakkas vihast värisema. Noormees võttis ta õlgadest kinni.

„Marie…“

Naine vaatas teda tigeda pilguga.

„Marie ja Marie! Sina August hoia eemale kurat võtaks! Mida see loll surelik eit mõtleb endast veel ahh!? Tema mõrratsemine on loomadele kahjulik! Ja tema veel tuleb mulle õpetama kuidas loomi ravida. Ise ta ei oska rääkidagi nendega! Tuleriidale!“ pahvatas ta.

Punapea ahhetas ja kohendas tigedalt prille.

„Um… Doktor Meilten… Tal on lihtsalt mõnikord hood… Vabandage teda…“ noormees kahvatas nähtavalt. Tema arust oli see juba ennegi riskantne noort aadlipreilit siia tuua. Noort? Okei mitte päris noort.

„August jää vait ükskord juba! Mina siia tööle ei jää! Enne läheks ma juba „Gallows & Co“-sse tööle!“
ta kirstustas nina
„Ja seda juba ei juhtu…“ pomises ta vaikselt.Tüdruku silmist langes pisar ja juba järgmisel hetkel oli ta kadunud. Jah – kadunud. Haihtunud õhku sõna otseses mõttes.Doktor jäi suu ammuli tühja õhku vahtima ja seejärel puhastas oma prille. Ta vahtis otsa segaduses Augustile ja järgmisel hetkel varises ta põrandale.

Noormees jooksis uksest välja, ilmudes Marie kõrvale. Ta pühkis neiu põselt pisarad ja naeratas. Marie valmistus just suud avama et midagi öelda kui terav tirin selle katkestas. Neiu ohkas sügavalt ja vajutas rohelist nupukest.

„Kuradi lits! Mu firma hakkab pankrotti minema! Sinu süü kurat võtaks! Sinusuguste ellu ärkavate litside pärast pean ma võllade jaoks vastupidavamat puitu tellima! Mida sa arvad endast õige ahh!?“ naine teiselpool telefoni oli arusaadavalt kuri. Lausa raevumas. Marie ohkas ja valmistus midagi teravat vastu panema kui August naeratades ta telefoni ära rebis.

Naine valmistus midagi vastama kuid August jõudis temast ette.
„Heiia Lizzy kuidas elu kulgeb? Võlladel parasiite pole? Vaata ma muidu ei küsiks aga noh… Mäletad küll seda õhtut kui meie… Umm… Intiimse olemise rikkus teade katkisest võllast.“ Ta irvitas.

Telefonis jäi järsku kõik vaikseks. Oli vaid needvat pobinat kuulda. Naine oli veelgi raevunum.

Üsnagi pea lendas telefon vastu puud. See oli Marie.„August ma… See kuidas sa ütlesid… Tead ma ei saa… Anna andeks…“

Ta jooksis pika maa ja oleks veelgi jooksnud kuid komistas ja maandus otse kellelegi sülle.Ta käevõru murdus. Seda raevunult silmitsedes hakkas ta lõugama nagu alati

„Kuradi siga! Surelik lollpea! Tead kust see käevõru pärilt on või!? See on aadlike perekonna edasi pärandatav ehe! Ja sina tuled lihtsalt siia ette! Mida sa mõtled endast ah!? Tahad hiire armeed endale kallale või!? Tuleriidale oleks minu ajal pandud sellised!“

Tema ees seisev vanamees oli imestunud. Tema ümber lamas andmekuhi mis tal kokkupõrke ajal oli maha kukkunud.
„Oh… Pärandatav aare… No aga mis seal on siis! Ega siin pole ühtegi asja mida väike tükk teipi ei parandaks! Lisabki värvi juurde!“ ta hakkas kaks teibirulli käes neiule lähenema.

„Teip!? Tead mind ei huvita need tänapäevaste idiootide asjad. Sa ei tule mu asju rikkuma!“
Nende sõnade saatel lendas vanamees valguspahvaku tagajärjel vastu puud.



 
Σχόλια
evajasper 04.06.2012

:O ma surin sõna otseses mõttes naeru!
thats one epic story!
uuut ja megaruttuuu

Krissu-Krassu Krissu-Krassu 04.06.2012

irwirw issand jumal
sinu oma parem nii et kobi ise uut tegema irw

Blog
Τα blogs ενημερώνονται κάθε 5 λεπτά