Poisid olid ehmunud. Kuid ometi vassisid nad edasi. ''Kasvataja, me ei mõista, kust selline haiglane vale tuleb. Me ei ole homod,'' rääkis Valdur. ''Võite minna. Aga eks te pange ennast siis kõige halvimaks valmis. Kui mina ei saa teid rääkima sundida, küll siis suudab keegi teine. Te arvate, et te saate oma siniste silmade ja süütu näoga mu südant soojendada? Oh ei, selliseid mõttetusi ma ei usu!'' käratas Liis. Raimo ja Valdur lahkusid laost. Kui nad olid koridoris, muutus Valdur vihaseks. ''Või see kuradi Ingmar rääkis meie saladuse välja. Ma olen kindel, et see oli tema,'' ütles rühmavanem. Paraku ei osanud nad arvata, et kogu loost teab ka rühma uusasukas Tõnis. ''Valdur, mis siis kui me peamegi politseile aru andma?'' küsis Raimo. ''Kas sa oled mingi pidur? Kui sa suu kinni hoiad,'' sisistas Valdur vihaga, ''siis ei saa keegi midagi teada ning me pääseme kenasti.'' Raimo vaatas Valdurile ehmunud näoga otsa. ''Mis me nüüd teeme?''
''Mina igatahes annan sellele tattlõustale ühe korraliku õppetunni,'' kinnitas Valdur. ''Kuule, seda pole nüüd küll tarvis.'' Valdur aga ei pannud Raimo ütlemist miskiks ning avas grandioosselt Ingmari toa ukse. Ingmar ise oli toas ning vaatas kõrvale, nähes, et keegi ukse avas. ''Valdur, mis tahad?'' küsis Ingmar. Poisil oli suur hirm. ''Tulin sulle õpetust andma!'' ütles Valdur ning haaras Ingmaril särgikraest kinni ja pigistas ta kõri. Seejärel lajatas ta rusikaga Ingmarile makku ning tõukas ta vastu lauda. ''Mis sul arus on? Lõpeta ära!'' karjus Ingmar. Valdur pani talle käe suu ette. ''Ole vait, igavene debiilik!'' Ingmar hammustas aga Valduri kätt ning too pistis karjuma. ''Appi! Appi!'' karjus Ingmar. Kasvataja Liis tormas tuppa. ''Valdur! Mida sa teed?'' kriiskas Liis. Valdur ehmus ning lasi Ingmarist lahti. ''Midagi. Lihtsalt püüdsin talle selgeks teha, et oleks vale teistest halba rääkida, kui ta tõepõhja ei tea.'' Ingmari hirm suurenes veelgi, kuna ta kartis, et Valdur pääseb selle valega. Kuid eksisid mõlemad. ''Ja selleks on vaja Ingmarile rusikatega kallale minna? Nüüd lähed oma tuppa ning kirjutad seletuskirja. Ning homme lähed sa direktori juurde,'' ütles Liis karmilt.
JÄRGMISEL PÄEVAL: Kell oli saanud 12. Tõnis istus matemaatika tunnis ning ootas, millal need 5 minutit läbi saavad, et vahetundi pääseda. Teda valdas suur kärsitus, kuna peale tundi pidid Raimo ja Valdur direktori kabinetti minema. Mis küll sellest asjast nii saab? Kas Ingmar suudab neile vastu hakata ning need debiilikud vastutusele võtta? See, mis Valdur eile õhtul Ingmarile tegi, on ikka häbematu. Ning siis veel valetada kasvatajale midagi nii labast, mõtles Tõnis. Poiss märkas, et õpetaja Ojamaa kirjutab tahvlile kodutööd ning Tõnis võttis tülpinult päeviku välja. Poisile ei istunud matemaatika. Talle meeldisid rohkem ajalugu ja kirjandus. Lõpuks kõlas tunni lõppu märkiv kell. Tõnis lajatas bioloogia asjad lauale ning suundus koridori. Noormees tormas teisele korrusele ning nägi, kui mornilt Valdur enda klassist välja tuli. Valdur käis 10. klassis, mis on Haapsalu Sanatoorses koolis lõpuklassiks. ''Nüüd on su mihklipäev käes sa igavene saabas,'' ütles Tõnis vaikselt. Samal ajal ajasid oma klassis Meeli ja Karoliine ägedalt juttu. Tüdrukud vaidlesid selle üle, kas Tõnis ikka tuleb nendega nädalavahetusel välja. ''Kuule, mina arvan, et me lähme pühapäeval. Kindlasti tahab Tõnis lebotada,'' pakkus Meeli.
''Mina arvan, et ta lebotab pühapäeval ja ta tuleb juba laupäeval. Ai, ma ei jõua ära oodata seda. Ta on seksikam kui Brad Pitt. Meeli, mul on tõesti tunne, et ma hakkan sellesse kutisse ära armuma.'' Meeli hakkas naerma. ''Aga kui ta ei tule?'' küsis Meeli. Karoliine ehmus. ''Ole vait. Kindlasti ta tuleb.''
PAAR TUNDI HILJEM: Kell oli pool kolm. Tõnisel olid tunnid läbi ning ta istus närviliselt oma toas. Kaldmaad olid kuskil ringi kondamas ning Kalmer pidi iga hetk linnast tagasi tulema. Tõnis vaatas enda öökapile, kust talle vaatas otsa naeratav Helen. ''Oh õeke, kui sa vaid näeksid, mis siin toimub. Kui palju on haigeid inimesi maailmas. Inimesi, kes lausa enda eakaaslasi seksuaalselt ahistavad. Ja me emaga uskusime, et siin koolis on asi teisiti. Et siin pääsen ma enda mineviku eest ja saan alustada puhtalt lehelt. Aga see on nagu vangla, kus iga päev toob kaasa uue olelusvõitluse, mille lõpust sõltub see, kas sa jääd ellu või mitte,'' ütles Tõnis. Just siis sisenes Kalmer. ''Hei pätu!'' hüüdis ta ukse pealt. Tõnis ei pannud Kalmerit tähelegi, vaid süvenes õe pildi vaatamisele. Nii ei märganud Tõnis ka seda, kui Kalmer ta kõrvale istus. ''Miks see peab nii raske olema?'' küsis Tõnis endalt ahastades, surudes pildiraami tugevalt enda vastu. Kalmer silitas ta pead ja kallistas Tõnist. ''Kui tahad, siis räägi sellest. Kui ei taha, ära räägi. Ise otsustad,'' ütles Kalmer. ''Ma ei tea isegi mida ma tahan. Soovin, et see kõik saaks läbi ning Valdur ja Raimo oma teenitud palga,'' sõnas Tõnis. ''See pole teenitud palk. See on karma. See õpetab inimestele, kui valesti nad käitunud on. Kunagi tuleb Valdurile ja Raimole see kõik suure kaarega tagasi. Nagu bumerang. Viskad uksest välja ning hiljem koputab ta su uksele.''
''Tead, ma sooviks, et Helen elaks. Et saaksin temaga taas rääkida, nii nagu vanasti.''
''Saatus röövis sinult su õe, aga annab vastu häid sõpru. Ära neid hülga. Mina tahan sinuga väga sõbraks saada. Sa oled tore poiss, kellel on süda õiges kohas. Sa oled nagu teine maailmaime.''
''Olen ka või?'' küsis Tõnis naerma hakates. Poiss pani pildiraami tagasi öökapile ning vaatas naeratades klassivennale otsa. ''Tead sa, et Meeli ja Karoliine tahavad minuga nädalavahetusel kokku saada.'' ütles Tõnis.''Vau! Mu uuel klassivennal tekkib tüdruksõber ja ma ei teagi,'' naeris Kalmer. ''Nad ei ole minust kui poisist huvitatud, nad tahavad minuga tuttavaks saada. Pealegi, oled sa lugenud, et tüdrukud ei sebi kunagi enda klassivendi. Nad vaatavad endast vanemaid tüüpe.''
''Isegi kui ma sellest kuulnud oleksin, ütleksin ma sulle, et erandeid on igal pool.''
''No aga see ei ole erand. Erand on 1 protsent 100-st. Ja ma arvan, et ma käin suurema rahvahulga juurde, kes erandiks ei ole.''
''Ära ole selles nii kindel. Sest ma märkasin täna, kui huvitava pilguga Karoliine sind vaatas.''
''Aga see ei tähenda ju midagi.''
Kalmer vaatas Tõnisele muigelsui otsa ning naeratas. ''Ma arvan, et su suhtest saaks asja.''
''Kalmer, ma ei armasta siit koolist kedagi!'' püüdis Tõnis asja selgeks teha. Kuid paraku see ei õnnestunud. ''Kindlasti meeldib ju sulle keegi.'' Tõnis raputas vaid ägedalt pead.
PÄEV HILJEM: Oli neljapäev, kell oli saanud üks. Valduri ja Raimo jaoks olid asjad võtnud väga kurva pöörde. Direktor ei uskunud poiste juttu, et nood Ingmarit seksuaalselt ei ahistanud. Peale poistega vestlemist oli direktor isiklikult helistanud nii Ingmari, Valduri kui Raimo vanematele ning teatanud, mis oli aset leidnud. Mehel oli raske uskuda, et tema koolis selliseid asju juhtuda võib. ''Mis inimesed küll sellistest kasvavad? Haledad luuserid,'' siunas mees vihaselt, mudides musta palli enda käes.
Tõnis istus parasjagu klassis. Poiss kirjutas järgmise nädala tunniplaani üles, kui Karoliine tema poole sammus. ''Tõnis, me tahaksime teada, kas sa ikka tahad nädalavahetusel meiega välja tulla? Me mõtlesime, et võiks Hermannuse majja minna.''
''Olen nõus jah, eks ma pean emaga rääkima, kas ta saab mulle ülekande teha. Kui ei saa, siis ma ei kujuta ette, kuidas ma oma arve eest tasun.''
''Ole mureta, me aitame sel juhul sind. Mul jagub raha küllaga, nagunii annab ema mulle üle 500 krooni kaasa.'' Tõnis ehmus. Tema ei olnud kunagi selliseid üüratuid summasid saanud. Ta pidi piirduma sellega, kui ta kuus 50 krooni sai. Ema ei tahtnud rohkem anda ning enamus rahast kulus söögi peale.

Μου αρέσει! 1