Kuidas tunda tamme talvel?

Ülle Reier

Talvised puud on nagu “missid trikoovoorus”: kõik kumerused ja kõverused, mida meisterlikult sobitatud leherüü suvel varjas, paistavad nüüd selgelt kätte.

Hõlpsasti tunneme raagus puude seast ära valgetüvelise kase või hallioksalise haava, aga ülejäänud? Näiteks tamm ja pärn? Kui vaatame

puu võra

eemalt, siis tamme oksad paistavad jändrikena, vahel justkui tüve harudena. Vabalt laiutada saanud puudel algavad nad võrdlemisi madalalt ja kasvavad maapinnaga rööbiti, nagu ei tahakski taeva poole tõusta. Vähe on Eestis neid puuliike, mis on ühtviisi nii pikad kui ka laiad, aga just tammede puhul ei ole midagi kummalist, kui võra läbimõõt küünib 15–20 meetrini ja kõrgust on vaata et niisama palju.

Seevastu pärna oksad – ka alumised, mis pisut alla kaarduvad – paistavad enamasti saledad, tüvest tunduvalt peenemad. Pärn on ikka rohkem pikk kui lai (kui tegu pole just maad ligi haruneva, mitmetüvelise puuga).
Puu üldilmest ehk haabitusest võib kogenud silm muudki välja lugeda. Üht ja sama liiki puud näevad noortena teistsugused välja kui vanas eas. Vana puu tüvi ja võra võivad jutustada puu elukäigust, kuid samas anda teavet kasvukoha tingimuste kohta.

Võrdleme üksikut põlistamme metsas kasvanuga: üksikul hiiul on olnud ruumi võra laiutada, tema oksad (vahel väga jämedad) algavad madalalt. Samas on ta olnud rohkem tuulte ja tormide räsida, temalt võib leida märke isegi välgutabamusest. Metsapuu seevastu, olles sirgunud teistega võidu päikese poole, on kasvatanud kitsa võra, mis algab kõrgemalt (metsamehed ütlevad, et tüvi on kõrgemalt laasunud), sest varju jäänud oksad ju kuivavad. Ja alumised oksad jäävad lagendikupuu omadest tunduvalt peenemaks, suur osa rohelisest kroonist koondub latva.

Niisiis ei saagi tamme talvel ainult silueti järgi ilmeksimatult ära tunda. Astugem siis lähemale.

Sageli aitab tamm meid ise, olles kas või mõnegi lehe külge unustanud (osa puid, neid kutsutakse ka talvetammedeks, jätavad alati osa lehti talveks puusse). Tamme nahkjad lehed ei lase kergesti oksast lahti ja jäävad maaski äratuntavaks veel pärast sügistuuli ja sadusid.
Aga kui ühtki “meelespealehekest” oksa küljes ei ripu? Siis aitavad