Tüdruk seisab ja vaatab merd.
Ta tahaks minna merega kaasa.
Ta loodab leida sealt õnne.
Ta vaatab, kuidas meri päiksele vastu särab ja sillerdab.
Ta näeb üksikuid purjekaid merel seilamas.
Ta tahaks sinna ujuda, teades, et ei suuda.
Ta teab, et ei suuda.
Kuid ta ei tahagi.
Ta tahab olla lainetega ühes.
Ta tunneks end vabana.
Ja õnnelikuna.
Meri uhuks mured minema.
Ja süda oleks rahulik.
Tüdruk tahab minna.
Ta tunneb, et elu on liiga valus.
Ta tahaks lahkuda.
Kuid ta ei suuda.
Nüüd ootab tüdruk päikeseloojangut.
Ta istub liivale.
Ja ootab.
Ta ootab kedagi, kes tuleks ja võtaks tal ümbert kinni.
Ta ootab kedagi, kes teda armastaks.
Ta ootab lootuses.
Kuid keegi ei tule.
Päike on loojunud, kuid kedagi ei ole ja ei tule.
Ta kaotab lootuse.
Ta lahkub.
Ta lahkub teades, et keegi ei saa kunagi teada, et ta oli siin.
Ta lahkub koos armidega südames...

Μου αρέσει! 3