põliesid koos sellega sisse.Nii karistat vargaid ja teeröövleid.Komme oli jumalatele meelepärane.Kui

polnud enam vargaid keda põltetada,ohverdasid druiidid hingi,kes polnud teinud mite midagi paha.

Seda pidas Ceasar häbiväärseks.

KÕIGE VÕIMUKAM PATRIAHAAT:Caesr jutustab veel,et 50.aaatatel eKr oli gallide meestel võim

otsuada naiste ja laste elu või surma üle.Kui suri meesterahvas,tuli suguvõsa meesliin kokku ja pidas Caesri sõnutsi nõu.Kui nad jõudisid järeldusele,et surma põhjutsa naine,koheldi teda jõhkralt ja põletati surnuks.

KÕIGE VASTUPIDAVAMD JALATALLAD:Mõnikümmend kilomeetrt Roomast sisemaa poole elas rahvakilluke,keda nimetaiti hiemdrpiinideks.Kord aastas pidaisid nad Appllo auks pidustusi väga eriskummalisel moel.Nad kõndisid nimelt hõõguvaill sütel,end sugugi kõrvetamata.See oli ka põhju,miks

senat nad sõjaväeteenistusest alatiseks vbastas.Etendust tuli vaatama inmesi lähedalt ja kugelt..

KÕIGE ISEÄRALIKUM NAVIGEERIMIS VIGA:62. aastal saatis germaani sueebide kuningas Gallide

asekonsulile kingiks mõned hindud.Tõenäoliselt kandis tuul hindud kaubareisil kursilt kõvale ja nii sattusid nad Germaaniasse.See põhjustas arutelu,,mismoodidi kontinendid välja näevad ja millisd

mereteed neid ümbritsevad.Vaevalt küll tuleb kõne alla,nee inimased pärinesid tõesti Indisast.

Võib - olla olid nd hoopis ale Atlandi eksinud Põhja -Ameerika indiaanlased või eskmod Gröönimaalt.

KÕIGE KAUEM SÜÜTUD NOORUKID:Esimsel aastasajal enne Kristuse sündi pidasid germaalased

häbiväärsks enne kahekmnenda eluaasta täitumist naisega magada.Pärast seda algas seevvastu täielik vabadus.Caesar oletab,et nad muurusid liiderlikuks,kui nägid üksreist pidevalt pooolalasti,seljas vaid napilt põdanahku.Põhjamaa rahvad harrastasid sugulist läbikäimist keset päist

päeva.

KÕGE HÄBITUM RAHVAS:Oma raamatus Gallia sõjast kirjeldab Julius Caesar prmitiivsed,kuid

ausameelseid germaanlasi ,kes tokavad järjest emam luksuse järele hulluvte roomlastega võrreldes

travalt silma .ÜÜllatunult nendib ta,et isad-emad ja mõelmast soost lapsed suplevad täiesti häbenematullt koos Germaaia jõgedes,seljas vaiid üksnes nahalapid või üldse mitte midagi.

HALVIM NAABER:Esimsel sajandil eKr oli teinud germaanlane kõige edukama karjääri,kui ta elas

keset suurt metsa ihuüksi.Siis oli ta läbi teinud mehisuseproovi ja kõk oma naabid minema peletas.

PARIM KÜLATELEGRAAF:Kui 50.aastatel eKr leidis aset midagi tähelepanuvaarse,tuli gall lihtsall

õue ja kisendas täiest kõrist,mis oli juhtunud.Uudisasi npsas kinni kusagil taamal elutsev naaber:xset

õiged galid elasid üpris kagel).Naaber saatis uudise valjude hüütega edasi.Nii jõudsid päevakajalised

teated ühelt gallilt teseni.See seletab,kuidas läänes elavad gallid said kuulda tapetud roomlast,kes

alustas äri kaugel idas Noricumis.

KÕIGE VASTIKUM HAMBPASTA:Hispaania põhjaranniku elanikke peeti tavatult primitiiveseteks.

Muidugi juhul,kui keegi ei arva teisiti inimeste kohta,kirjutab Strabon - kus nii mehed kui ka naised

spplevad urriinis,mida nad on kogunud mahutitesse ja peale kauba pesevad sellega hambad.

KENTAKAIM NAISESONEG:Keldi soengud Hispaanias üllatavad.Mõni kitkus om pealae paljaks nii,

et see oli sama sile kui laup,telne pani pähe 30 cm pikkuse kepi ja mähkis oma juuksed ümber selle,

et viimaks kata musta looriga.

KENTSAKAIM MEHESOENG:90.aastatel pKr oli Germaanias komme kammida oma tokerjad juuksed vltu tagai ja siduda küljel sõlme.Nõnda nägid välja nii nooed kui ka vanad.Nad uskusid,et

suudavad juuksed sel viisil seades vaenlse põgenema hmutada.

SÖAKAM JUUKSELÕIKUS:Esimese sajani lõpus oli kattde hõimul Germaanias kombeks lasta juuksed ja habe rahu ajal pkaks kasvada.Ent hoidku Wodan,kui noor mees tuli sõjast tagasi,juukse-

tukk alles .See tähendas,et ta ei tapnud ühtki vaenlast.Sest selsamal saatuslikul silmapilgul,kui nooruk kummadus verest nõretvava vastase kohale,pidi ta endal uuksed peast lõikama.Alles siis oli ta oma sündi,riiki ja vanemaid väärt.

KÕIGE ROHKEM TÖID NAISTEL KORRAGA KÄSIL:Paioonia naised olid Ailanose sõnul tublid

tegema mituut asja korraga.Nad korrutasid lõnga,kandsid veeanumaid ja imetasid lapsi sama ajal

,kui kui viisid oma meeste hobuseid jooma.

kÕIGE RIKKAM RAHVAS:Maalima rikkamad inimesd olid Jeemeni aladel elavad araalblsed.Sest nende kätte kogunesid enneolematud summad,mida nii Rooma kui ka Partia riigis ostetuud kaupade

eest.Müüdi merest saadud pätle ja puudest saadud viirukit.Ja ega siis araablased ise midagi vastu

ostnud.

KÕGE IMPONEERIVAM:60.aastatl pKr,kui Nero pühitses pealinnas täie hooga habemefestivaii,

pidasid roomalsed küll võidukaid sellgi poolesst veriseid lahnguid brittide ja nende kuinganna Boudicc

vastu.Naise riietus riietus oli imponeeriv.Ümber kaela kandis ta kuldset kaelavõru.Vävikirevale tuunikale oli tpmmatud paks mantel,mida hoidis kinni rinnarhe.Kui Cassius Dio oli kuulnud,et eriti

hirmuätatavad olid ta leegitsevad silmad,räme hääl ja taljeni ulatuvad kollakspruunid juuksed.

KÕIGE EKSREEMSEM SELTSKONNAMÄNG:Traalastel näib olevat olnud ohtudest meelelahutusest vildakas arusaam,sest võõruspiidudel näitasid nad oma vaprus üles jäegmisel moel

Kõgepealt riputati üles silmus,mille alla asetati kivi nii,et see kergesti veeema hakkaks.Seejärel hedeti

liisku,misjärel kaotaja relvastuseks üksnes väike aianuga,pdi kivile astuma ja pea silmusesse pistma.

Viimaks lükkas keegi kivi alt ära ,ui uljaapea nüüd nööri õigel ajal läbi lõigata wi suuunud,lämbus ta

üldise naeru juubelduste saatel.

ESEMED JA KOLLKTSIOONID:

ESIMSED VESIVOODID:Plutarchos teatab,et Aleksander Suure ajal oli Babüloonlastel soojalainete

aegu kombeks magada veega täidetud nankadel.Tava levitasid Aleksandri higistavad sõdurid.

SUURIM KOGUS ÄMBLIKUVÕRKU:Teiimeeas keiser Elagablause üheks kahjuumamaks mõttevägatudeks võib pidada käsku koguda 1000 naela ehk siis 327 kilo ämbiikuvõrku.Orjad täititsid

korralduse ausgw,sest kui nad linna hoolga läbi kammisidsaadi imperatori jakoks kokku kümme korda niii plju paju kui teisisõnu 3270kilo.Orajad panid muidugi imeks,mida nii veidra kollektsiooniga

peala hakatakese.Keiser selgitas,et sel moel nad mõistavad,kui suur on Rooma riiik õieti on.

SUURIM PÄRG:Antiikaja festuvalidel valmistamitati nii jumalatele kui ka inimestele igasuguseid pärgi.Suuimaid neist punuti Skynois ja Koinoses.Athena auks korraldatud pidustutell kanti mirdipärga,mille läbimõõt oli 9,5meetit.

PIKEMAT AEGA VALESTI KÄINUD KELL:Rooma esmene päikese kell seati üles Form Romanumil

263.aastal eKr pärast seda kui see esimese Puunia sõja aal Kreeka linnast Kantasest Sitsiilias rööviti.

Häda oli vaid selles,et osuti pikkuus pidanuks põhjapoolsematel laiuskraadidel olema olema testsugugune.Möödus 99 aastat,enne kui vana kella kõrvale paigeldati uus.

KÕIGE ROHKEM KULDPEEKRIEID:Kui Aleksander Suur Susas Stateiraga abibiellus,korraldas ta

peo,mille sarnast harva näha sai.Pärast einet võis tooliseljale nõjatuda 9000 külalist. Igaühehele

neist serveeeriti kuldse pokaaliga veini,et tuua jookkohver.Peol kasutas Aleksander juhust tasus kõik

oma sõdurite võlad.Selleks kulus umbkaudu 255 tonni hõbedat.

SUUIM EVANDIKIHVADE KOLLEKTSIOON:168.aastal eKr alstas Aemilius Paullus Pydna lahingus

Maedoona kuninga Perseuse.Võidu auks korraldati triumfirongkäik,kus läbi Rooma tänavate veeres

lõputu voor vankreid sõjasaagia.Teiste tähelepanuväärsete seas näidati 2000 elevandikihva,mis olid

kõik umbes 130 sentimeetrit pikad.

KÕGE ISEÄRALIKUM KAEV:Foniikia rannikul Paria linna lähiste oli allikas ,mis asus 22 meetri sügavusel.Vesi juhiti maapinnale pikka nahkse toruga,kijutab Plinius.Andmed pärinevad harulduste raamatust,mille olevat kirjutanud tema sõber Süüria kuberner.

SUURIM KÄEVÕRUDE KOGU:191.aastal eKresitles väejuht ja konsul Publius Cornelius võiduparaadil läbi Rooma 1471 galla käevõri.Ta oli need võtnud sõjasaaiks boidelt.Võrud olid valimistaud uhtast kullast.

KÕIGE KAURM PÕLEV LAMP:Erheitoni templis Akropolisel Ateenas,mis põles linna jumala auks kogu aeg.Lamp oli kullast ja selle oli valmistanud Kallimachos.Tähellepanuvääne oli,et lampi tuli õliga

täita kord vaid kord aastas.Taht oli ,, karpaasisa linast,, - mllestki mis võis olla astbest.

SUURIM TIGUDE KOLLEKTSIOON:Kui Caliigula oli asunud teele põhja - nii kaugle kui võimlik minna,oli kui ookan vastu tuli -,laskis ta pealinna Rooma toimetada nimeyamisväärselt suure hulga

tigusid.Küllap arvasid sõdutid,et lähvad rünadama Britannaia,ent vöta näpust:neil tul hoopis minna

randa ja korjata oma sõgedale keisrile teokarpe.

KREEKA TÄHELEPÄNUVÄÄRSEIM MUUSIKAINSTUMENT:Kreeka muusikas om kolm helilaadi:

dooria,füügia ja lüüdia helilaad,mida peetakse vastavaks erinevaele meeleoludele.Kellegi Pythagrasele Zakynthosest tuli pähe ehitada insturument,millel saaks mängida korraga.Mänguriist

oli suure kolmjala kujuline.Jajad olid kinnitaud kausi külge ja nende vahele pingutatud keeled.Kõige

kõrgemal oli kolm eraldi kõlakasti.Kõik see ooli paigutataud alusele,mis pöörles umbes nagu poti-

keder.Pythaagoras mängis pilli toolil istudes,ta keers seda jalgadea,samal ajal keeli ssrmitsedes või

plektroniga tõmmates.Inimesd,kes polnud asjaga kursis ja muusikat üksnes kuulisid,aravasid,et kolme harfi mängitakse korraga.Instrimenii imeltleti väga,ent unustati peagi,sest seda oli väga raske

käsitseda

KÕIGE KUMMALISEMPEENAR:kKeiser Tiberiusele maitsesid kurgid nii vaga,et tahtis süüa neid

aasta läbi.Sellepärast leiutas tema aedinik unikkaalsed kärudel kurgipeenrad,mida sai väja päikese

käte lükata.Talvl kaeti need läbipaiva kattega,tõenäoliseli klaas.

KÕIGE ISEÄRALIKUM PORTRE:Kui Pompius 61.aastal eKr püühitses võitu Vahemere piraatlaeva üle,esitleleti tõeliselt haruldaast kunstiteost.See oli väejuhi suur portee,mis oli tetud pälitest,kallimast

loodulikust materjalist.

KÕIGE SILMAKIRJALIKUM RIIETEKORJANDUS:Kui Rooma kindral Sulla 80.aastatel eKr.Väike-

Aasias viibis,ta armee külmas riietepuuduse tõtu ohus.Sellepärst võtsid Sürna elenikud,kui nad rahvakooosolekul sellest kuulsid,selkast omaense riided ja saatsid need Rooma sõduritele.Sada aastat hiljem toodi see kaaluka i ennee,et linn pälviks au püstada tempel keiser Tiberiusel.

NAERUVÄÄRSEIM AMETIRIIETUS:Lucius Aeliususest pidi saama keise Hadrianuse mantlipärija,kuid ta suri eelkäija siit ilmast lahkus.Ometi jõudis mees tunyuks saada sellega,et andis käskjagadele nimed ruulte järgi.Vädedakse,et ta olvat õlgde külge kinnitanud tiivad,et saraneda eerostega.

vANIM RIIETUSESES:Rooma kuues kuningas Servius Tullius olvat lasknud Fortuna jumlakuju

pühitsemisel skuptuuri omaenda ametirüüsse mähkida.31.asatal pKr oli riietusese ikka vee samas

kohas alles.Plinius peab kummaliseks,et see 560 aasta estel ei ole kõdunenud ege koidest kahjustadud.

VANIM SKETER:Kõigist vanadest esmemeeset,mida Pasanias Kreekas nägi tundub Chaironeia skeptwr olevat vanimaid.Skeptri olvat valmistanud sepakunstijumal Hephaistos ja sellesse linna

see väidevasti tänu Agamemnoni tütrele Elektrale.Kõikidest sepakunstijumalale omistatud esemetest

on see ainuke ehtne eksemplar.Kahtlemata on skepter iidvana,võib -olla isegi jäänuk Mükennee pronksiajast.

MAAILMA SUURIM FALLOS:Diobysos rongkäigu ajal Alesadrias võis ühel vankril näha lullarud peenist,mis oli umbkaudu 53 meetrit pikk.Ümber liikme oli mähitud lint ja otsa oli kinnitatud kullast

täht,mille läbimõõduks mõõdeie kolm meetrit.

SUURIM LAMBIALUS:Antiikaja suurima koonlühtri olevat kininnud Sürakuusa valitseja Dionysios I

Terantumi linna raekojale.Ta pidas ilmselt vajalikuks Lõuna-Itaalia naabreid sümboolselt valgustada.

Lambialusele võis võis asetada sama palju põlevaid lampe kui oli aastas päevi.

KÕGE ROHKEM KOKKU KUJATUD PEEKREID:Ptolemaios II valistsusajal võis pillval Dionysose rongkäigul näha tohutut hulka peekreid,pokaale ja vääiskividega dekoreeritud kuldtaldrikuid,mis

olid mõeldud peo ajal kasutamiseks.Athenaios tunnistab alistunult,et oleks kurnav neid kõiki kirjeldda,ent kogu see värk kaalus 10 000 talenti- peaaegu 300 tonni.

ISEÄRALIKUD MUUSEUMIESEMED:Kartaagoo admiral ja seiklja Hanno olevat 6.sajandil eKr

seilanud piki Aafrika läänerannikut lõuanasse ja kohanud senitundmamatut inimtüüpi.Naised oild

üle kogu keha kavased ja mehed nii välejagsed,et neid ei saaduud kätte

SUURIMAD JA ERISKUMMALISEMAD MEHAANILISED NUKUD:Dioysose rongkäigu ajal Alekandrisas esitleti kolme ja poole meetri kõrgusust nukku,mis kujutas veinijumal Dionysose amme

Nysat.See oli asetatatud vankrille,nida vasedas 60 meest.Automaat suutis ise püsti tõusta ja valada

jookohvrit - piima,misjarel võis uuesti isetet.Ent küllap on on kõige eriskummalisem isekiikuv tigu,

ANTIIKAJA AUVÄÄSEIM MUUMIA:Aleksander Suure surnukehal oli ta kindratele ja järeltulijatele

sümboolne tähendus.Selle Bbülonist Makedoonisse toimetamise ajal õnnetus Ptolemaisel katafalk enda valdusse saada ja viis selle Egipitusse ,kus Aleksander meega palsameeriti ja ning kullast sarko-

faagi asetati.Pärast oli pikkade aastate jooksul võimalik Alekandria hauamonumedis muumiat vaatamas käia.Üle 300 aasta hiljam esialgne sarkofaag vahetati välja klaasist valmistatu vasu,tõenäoliselt peab ta silmas alapastrit.Üks,kes käis meeledi Aleksandrit vaatamas oli Augustus.

Keiser oli aga nii hooletu,et kui ta jäänuseid puudutas,tuli nina otsast tükk ära.Keiser Caligula omakorda olevat ennst näidanud Alekandi rinnaturvises.Umbkaudu 200.aastal pKr käs küptis muumiat muumiat silmitsemas keiser Caracella.Tema meelest oli seal külm ja rõske,sellepärst mähkis

ta surnu om mantlisse.Olud 500 aasta kestel muusemumiesemeks,kadus.Aleksaner Suur ajaloost ja

tema hauda ei ole veel keegi suutnud leida.

SUURIM VEINIPRESS:Samal rongkäigul võis imetleda maailma suurimat veinipressi.Pressi pikkuseks bõõdeti 11 meetrit ,laiuseks 6,5 meetrit ning see oli asetatud vankrile,mida vadas 600 meest.Ja vähe sellest,press oli ka viinamarju täis.Ümber ekipaazi tantsis 60 saarüriteks kostümeeritud meest.

SUURIM VEINILÄHKER:Veinipressile järgnes maailmaajaloo suuriim veinilahker.Lähker oli õmmeldud leopardinahkadest ja mahutas umbkaudu 135 000 liitrit.Vaja oli 600 tugevat meest,et vedada edasi vankrit,millele see oli asetatud.Tohutu suure vormitu anuma järel tantsis 120 saatürit ja sileeni,käes kuldpokaalid,mida nad aeg-ajalt lähkrist täitsid.

MUUD ÜLISUURED ESEMED:Suurte esemete klassis püstitas Aleksandria rongkäik ühe rkordi teise

järel.Kõige ekstreemsemate paraadnumbrite hulka kuuusid:türos - jumal Dionyosose tunnusese,mis

oli 40 meetrit pikk ja valimistatu kullast,27 meetri pikkune hõbedast ooda,,18 meetri pikkune kullatud piksenool,,20 meetri pikkune heerodisau,13 meetri pikkune kullatud joogisarv,mitu viimeetrilst kullast tõrikut,viie meetri kõrgune kuldkapp sahtlitega kuldpokaalide jaoks,hõbedast veinimikser,mis mahutas umbkaudu 22 000 liitrit ja kuldne diadeem kõrgusega 1 meeter ning ümbermõõduga 7 meetrit.

SUURIM VAHANUKK:Suursugustel roomlastel olid kodudes esiisade vahapotreed.Kuid pärast Julius

Caesari tapmist laskis keegi valmistaa diktaatorist elusuuuses vahanuku.See kerkis äkitselt surnukeha kohhale,mis oli asetatud laudisele Forum Romanumil.Nukk pööles mehanismi abil ringi nii,et kõik võisid näha 23 pistodalöögist tekkinud haava.Puhkes üldine kaos.Rahvas kandis ümbruskonnast kokku põlavat materjali ja ehitas sontaanse tulerida.Meeleheitel inimesed viskasid viimaseks hüvast-

jäuks leekidesse ehteid ja väärisesemeid.Õnnetu tribuun Cinna aeti sassi samanimelise preetoriga,kes

oli Caesari tuntud vastane.Raevutsev pööbel rebis saagi kallale viskuvate loomade kombel mehe tükkideks.Pärast ei leitud ta kehat pisimatki tükki,mda matta.

SUURIMAD TEATRIKUKUD:Kuningas Antiochos IX liiderlikkus ja huvi teatri vastu muutusid eba-

populaarseks,vähemsti antiikaja ajalookirjuajate hulgas.Eriti kohatuks peeti ta kirge kummaliste aparaatide vastu.Kuningas oli nimelt õppinud käsitsema teatrinukke ja ta tunis suurt lõbu ,juhtides

mitmesuguseid kahe meetri kõrguseid hõbetaud või kullatud loomafiguure.

SUURIM LOOMA KUJUTAV NUKK:Kunagi Septimus Severuse valitsemisajal jäi Itaalia rannikule

kinni vaal.Hiiglasuurt keha ei olnud võimalik roimetada Rooma.kus seda taheti mängudel näidata,sellepärst valmistati loomast koopia.Mis materjalist,ei ole teada.Areenile jõudnud vaal purunes ja seelest tormas võitlusse viiskümmedd karu.

KÕRGEIM TUHAHUNNIK:Zeusi templi läheduses Olümpias asus iseäralik altar.Seda oli aastasadade kestel ehitatud riitustel ohvetdatud loomade tuhast.Tuhka segati Alpheioose jõest võetud veega ja nii saadi mördisarnane mass,millest järk-järgult kasvas mitmeastanguline altar.

Pausainse ajal mõõdeti aluse ümbrr mõõduks 37 meetrit ja kõrgus uatus 6,5 meetrini.

PARIM PABER:Kõige peenem papüürus oli mõeldud Egiptuse pühakrjade jaoks.Pärast seda,kui riidist sai Augustuse aja Rooma provints,hakati papüürust nimetama keisri järgi.Paremuselt jägmine sortsai nime tema abikaasalt Livialt.Raamatukoid Claudiust ,kes muu hlgas leiutas tähed:y,v ja ps,ärritas aga,et tint paistab teisellt poolt läbi.Sellepärast lasks ta tellida uue paksema paberi,mis muutus peagi ka enim kasutatavaks.Selle standardne laius oli üks jalg niisiis 29,6 sentimeetrit.

PIKEMAD ELEVANDI KIHVAD:Kui keiser Aurelianus alistas 273.aasal pKr kuninganna Zenobia ja vallutas Palmyra,sai temast kolme meetri pikkuste elevndikihvade paari õnnli omanik.Neist kavatseti meisterdada Jupiteri kullast kujule troon,mis taheti asetada Päikeseptemplisse Roomas.Kas plaan ka

teoks sai,jääb selgusetuks.

SUURIM LAUD:Tsitrusepuu juurest valmistatud laud oli nõutav mööbliese,mille suurust võiks pidada

mite eriti silmapastvaks rekordiks.Tuleb meeles pidadat laua-plaat tehii ühes tükis.Suurim laud,mis

kuagi meisredatud kshest poolringist ja kokku pandud nii,et liitekohta näha ei ole,oli diameetriga 130

sentimeetrir.KeiserTiberiusel oli laud,mille läbimõõt oli 126 sentimeetrit

SUURIM HUJK SÕRUSEID KORRAGA:Pärast Cannae lahingut 216.aastal eKr laskis Hannibal langenud senaatorrie ja ratsanike sõrmita ära näpistada kuldsõrmused.Selle saagiga pagasis sõitis Hannibali vend Mago Kartaagosse,e demonstreeida edu Itaalas.Linnarae ees põnadale ja seligitas,et

see pärneb üksnes lõrges seisuses roomlastelt,võitluse langenud lihtsõdureid oli mimeid kordi rohkem.Mõne ajaloolase väitel oli sõrmuseid 30 liitrit,kirjutb Livius,kuid ta ise peab 8,6 liitrit märksa

usutavmaks arvuks.

KÕIGE ISEÄRALIKUM MANNEKEEN:Keiser Caligulal oli tempel pühendatud tema enda jumalikule

persoonile ja oli ka teda elusananselt kujutav kullst skulptuur.Keieri rätsepal tööst puudust ei tulnud,

sest iga päev tuli kuju drapeerida samsuguste rõivastega,mis keisril seljas juhtusid olema.

KÕIGE LUKSUSLIKUM ONN:Keiser Calligulal,nagu teame,oli iseäalik maitse.Ta laskis peokülaliste

tarbeks Velitrae linnas vlmis seada hiiglasliku plaatanipuu.Puu otsa ehtatatud pltvaormle mahtus banketti pidama 15 külalist ja veel terve hulk teenreid.Keiser nimetas paika oma pisikeseks pesaks.

KÕIGE NILBEMAD PEEKRID:Et,pretriaade kaardiväele lubatud hiigeltasu selle eest,et see tal

keisriks sada aitas,pani Pertinax okjonile oma eelkäuja Commuduse vara.Asjade hulgas,mis väärivad

nimetamist,kirjutab Historia Augusta ,olid peenisekujulised joogipeekrid,valmistatud kullast ja elevndiluust.

SUURIM POTIOOODANG:Suurim kogus potte võimlikult lühikese aja jooksul valmistati tõenäoliselt

Ateenas 307.aastal eKr,kui linna elnikkond Makedoonia kunigas Kassandrose kuberneri Phaleroni Demetriose välja saatis.Vihatud mehe 300 prokskuju lükati ümber,metall sulati üles ja valati potideks.

ENIM TAASKASUTATUD SÕRMUS:Antiikaja enim taaskasutamist lleidnud sõrmus kuulus algupäraselt edukale rürannile Polyykratesele,kes valiitses Samosel 6.sajandi lõpul eKr.Et,mitte minna

tülli õnneualannaga otustas ta oma kalleima eseme merre visata.Kui mõni päev hiljem serveeriti Polykratese toidulauale suur ja uhke kala,nägi ta ehmatusega sellest sõrmust taldrikule pudenamas.Loomulikult tabas türani peagi pärast seda õudne surm.Viissada aastat hiljem võis sõrmuse,mille kiviks oli sardoonüks,leida ühest Rooma templist.See oli kuldsarve küljas,mille oli

kinkinud keegi keisirnna.

KURITEGU JA KARISTUS:SUURIM PISTIS OAAKLILE:60.aaatatel andis Nero Delfi oraalile 400 000

sestertsi,et too räägiks seda,mida keiser kuulda tahab.

SUURIM TEMPLIRÖÖVEL:Kui Dionysios I-l oli vaja täita riigikassat,hakkas ta varastama kulda pealinna Sürakuusa templitest.Kui abilsed jäid kõklevat seisma suure Zeusi kuju ees,mille kullas rõivad olevat kaalunud oma 2 000 kilo,läks regent ise kehakatte kalale.et näidata kuidas asi käib.Valtseja selgitas,et mantel on jumalle liiga raske ja külm ning laskis selle hiljem asendada villasega,et Zeus ei peaks talvel külmetama.

KUULSAM PÜROOMAAN:356.aastal eKr hävis Artemise tempel Efeoses - üks seitmest maalima-

imesst - mis tulekahjus sihilikutlt süüdati.Kui võimu püromaani tabasid ja uurisid teo põhjust,selgitas

Herotratos,nagu oli mehe nimi,et ta tahitislhtsalt ajalukku minna.Asi otustati maha vaikda ja hoida

kurjategija nimi salalduses,et teised sarnse meelelaadiga hullumeelsed inspiatsiooni ei leiaks.Kõik

tuli loomulkult avalikuks ja sellpärast öeldakse tänapäeval eriti paheilset küljest tuntud isikute kohta,et tal on,,Herostratoe kuulsus,,.

KÕIGE LOOMALIKUM ABIELURIKKUMINE:Ailinose teatel oli Rooms mees,kes süüdistas oma nais abielurikkumises.Ilmnes,et too oli võtnu endala armukeseks koera.

KÕIGE RÄNGEMALT KARISTATUD AJALOOLANE:26.aastal pKr süüdistati ajaloolast Crmutius

Cordust kuriteos keiser Tiberiuse vastu.Põhjuseks oli tema kirjutatud teos,miles ta niihästi ülistas Caesari tapja Brutust kui ka iseloomustas tolle kolleegi Cassiust ,,viimset roomlast,, .Lavastud kohtu-

protsesseil,mis peeti keisri juuresolekul senati ees,ei olnud Cordusel suurt midagi enda kaitseks öelda.Kui ,,õigusemõistmine,,läbi sai,,läks läks ta koju ja näljutas enda surnus.Tema raamatud põletati,aga mõni ekseplar õnnestus siiski peita ja sellepärast võidi seda pätsast keisri surma taas

paljundada.Siit ilmneb,et rumal on püüda tõde varjata,manitseb Tacitus,sest kogemus näitab,et järel-

tulevad põlved saavad rürannide pahategudest lõpuks nagunii teada.Cremetius Corduse kirjutised ei

ole säilinud.

ANTIIKAJA FATAALSEIM PETTUS:Ateena lüüasaamine pikas kodusõjas Sparta vastu sai alguse

lihtsast pettusest.Segeata linn Sitsiilias oli sattunud konflikti oma naabiritega,keda omakorda toeatas võimas Sürakuusa.Segesta elanikud otsustasid paluda sõjalist abi Ateenalt.Ateena ekleesia suhtus palvesse skeptiliselt,kuid,et Sürakuusa oli Spartale lojaalne,otsuatati võimalkele tulevasele sõjakulutustele mõeldes järele uurida,kui rikas Segsta õigupoolest on.Sitsiiliasse saadeti uurimisgupp.

Segestasse jõudnud saatkonda muudkui kutsuti mööda linna ühelt banketilt teisele,misjuures nad võisid hämmasunult nentida,et viimane kui maja oli hinnalisi hõbeseviisi puupüsti täis.Nipp oli aga selles,et igal õhtul näidati samu pokaale ja vaagnaid,sest kohalik rahvas toimetas seda kuptust ühest

peoruumist salaja ühest peoruumist teise.Saadiud lasid end projekti võimaikus potensiaalis veenda ja

nad naasid Ateenasse,kus nende ettekanne võeti entusiasmiga vatstu.Järgmisel,415.aastal eKr seilas

Sitsiilia suunas higlalik eskaader.Kaks aastat hiljem oli peaagu kogu ekspeditsioon viljatutes võitlustes

hukkunud.Ateena sattus Sparta ülemvõimu alla a sinna ei saanud midagi parata..

KÕIGE KARMIM KARISTUS LINNU TAPMISE EEST:5.sajandil eKr määrati Egiptses karistusks

surmanuhtlus isikule,kes - sihlikult või mitte - iibise või kull

KÕIGE KARMIM KARISTUS KASSITAPJALE:Egiptlased on aastatuhandeid austanud ja kummardanud jumalid looma kujul,see teadmine tuli ühele roomlasele 70.aastatel eKr kallilt käte.Egipuses viibis diplomaatilime delegatsioon,et xobitada rahu Ptolemaiose valitsuskojaga,kui üks

roomalastest tappis kogemata,kellel polnud nähtavasti väihimatki amu kohalikest kommetest,tappis

kogamata kassi.Didorus Siculus ise ooli juhtumi tunnistajaks.Niipea kui uudts levis,kogunes ärritatud

rahvamass maja juurde,kus roomlane elas,ning miski,isegi mitte Egiituse valitsejate ega rahva hirm

ees Roomaga,ei olnud raevutsevle pööblile takstususeks,et mees lintshida.

ABSURDSEIM KOHTUOTSUS:4.sajandil eKr armus keegi egiptalane kurtisaan Thonisesse.Ent

naisega magamiseks oleks ta pidanud maksma suure summa.Ühel ööl nägi mees unes,et nad seksisid ja argates oli ta oma vaevadest vaba.Kurtisaan tahtis sellegipoolest temalt raha saada.Ta

kaebas egiptllase tasumisega viivitamise eest isegi kohtusse.Advokaat Bokchoris siiis mahel võtta

kohtusse kaasa koti summaga,mida nane nõudis.Seejärel palus kaitsja kotti edasi-tagasi liigutada,

nii,et Thonis pidi seda püüdma pidi.Ent nane tabas üksnes varju.Kohuotsus kõlas,et kujuteldav on

üksnes tõelisuse vari.See polnud Makedoonia kuninga armukese Lamia meelest aus.Uni kustutas

ju mehe seksivajaduse,kuid naisel oli endistviisi rahanälg.

KÕIGE KUUMEM KARISTUS AHNUSE EEST:89.aastal eKr lähetasid roomlsed iAquilisele Väike-Aasiasse ,et lahandada trooniküsimusi mitmetes dealsetes kuningriikides.Too tegi seda nii edukalt,et uued regendid alustasid sõda Rooma sele piirkonna suurima vaenlasega.Pontose kuninga Mithridates Vi-ga.Ent siis läks Aquilisel kehvasti.Mässavad kreeklased võtsid ta vangi ja andsid Mithidatele üle.Aquilius viidi Pegamoni,kus ta pandi eesli seljas nngi ratsutama,enne arvatavasti muinasjuttudest

inpiratsiooni saanud viisil hukati.Mthridates lasks nimelt talle suhu valada sulakulda demonstreerides

mismoodi roomlaste kullajanu tuleks kustutada.

KÕIGE STOILISEM ENESTPP:Tavaline hukkamisviis oli sudida vange enesetapule.Sageli avasid nad oma veenid,st lõikasid läbi randmed ja põlveõndlad ning jooksid verest tühjaks.60.aastatel pKr

ei jätnud Nero vangidele selleks rohkem aega kui tunni.Kui mõni neist piisavalt kähku omadega toime

ei tulnud saatis keiser sinna arsti,kes ya otsa peale aitas.

KÕIGE PIKALDASEM KEISER:Umbkaudu 130.aaatal pKr laskis Hadrianus hukata arhitekt Apollodorose.Imperaatorit ajendas selleks vana ülekohus.Enne kui Hadrianussest sai kariser,külastas ta kord arhitekti,kes näitas parajasti oma töid Tiberiusesele.Noor Hadrianus sekkus diskussiooni,kuid

ahhitekekt katkestas teda peagi sõnadega,et kadugu ta sealt ja ärgu toppigu ona nina asjadesse,millest tal õrna aimugi ppole.See ei läinud Hadrianusel iiaigi meelest.

KÕIGE ELUOHTLIKUM MTMEMEHEPIDAMINE:48.aastal pKr laskis laskis Claudius hukata oma

seksihullu naise Messalina.Ta tapeti Asiaticuse aedades Roomas.Kui keieser sõitis Ostiasisse viljavarusid üle vaatama,kasutas naine nimelt juhust ja pidas Gaius Siliuseg pulmadiKäis enneolmatu

liiderdamine ja prassimine.Seepeale ei suutnud keisri eraseretär Narcissus enam vaikida Ta laskis

keiserlike kokubiinide kaudu valitsejale teda anda,mis Roomas toimub.

ESIMESED VANGID,KELLE ELEVANDID TSIKUSES TAPSID:Pompeius tuli mõttele,et surmamõistutele võiks saata kallale 18 elevanti.Seneca meelest oli see juba llig.Kas Pomopeius ei oleks võinud rahuldus sellega,et lasta vangidel mees mehe vastu võidelda või vähemasti metsloomadel neid lõhki kiskuda.Ei,nüüd trambivad kolosissid neid surnuks.Seneca pidas seda veel

üheks tarbetuks õpetuse näiteks ja liigse uurjainnu tagajärjeks.

KÕIGE KAUEM ÄRKVEL:Makedoonia vimase kuninga Perseuse surm oli nii õudne,et see kõlab peaaegu välja mõeldisena,kirjutab Diodnis Siculus.Kõigepealt panid roomlased ta kinni maa-alusesse

vanglasse Alba Fucensis,kus kuningas ja ta lapsed pressiti kokku suure hulga surmamõisttuega.Mädaneva toidu väljahedete lehk oli nii jäle,et inimesed suutsid vaevu lähedusse tulla.Hooliata sellst,et alla visati nii mõõk kui ka köis,keeldus kuningas endalt elu võtmast.Lõpuks

otsutas sennt Perseeususe välja lubada,edaspidi jäi ta elama range järelvalve all.Kui PPerseus oli

juba kaks aastat elu külge klammerdunud,asjatullt lo,otnud,et õnn veel pöörduda,solvvas ta viimaks

juhtmisi oma valurit.Too karistas kuningat sellega,et hoidis teda nii kaua ärkvel,kuni too lõpuks une-

puuduse kätte suri.See juhtus 165. või 162.aastal eKr.Teine,kes samuti unapuuduse käes kannatas,oli keiser Augustuse sõbe ja kõide metseenide eelkäija Gaius Maecenes.Pliniuse sõnul ei

saanud Mecenes kolme viimase aasta kestel oma elust silmatäitki magada,sest põdes kroonilist

palavikku.

KÕIGE ROHKEM RISTILÖÖDUID:Pärast seda,kui Crassius alistas Spartacuse ja surus maha ka

eduka orjamässu,mis oli Itaaliat aastaid vapustand ,laskis ta 71.aastal eKr piki tervet Via Appiat

Capuast Roomani tee äärde risti lüüa 6000 võdetut.

PASSIIVSEIM SURMANUHTLUS:Aafrik päritolu Opellius Marinusest sai Rooma keiser 217.aastal pKr.Ta äratas taas ellu juba ammu välja juuritud karistusmeetodi,kus inimene seoti laibaga kokku ja

lasti tal pikkamööda korjus kõrval sura.

KÕIGE KAUEM KSETNUD SURMANUHTLUS:Gaius Asinius Galluse elu leidis Kristuse sündimise

paiku pikaleveninud lõpu.Ta oli sattunud keiser Tiberiuse juures ebasoosingusse,kuid too lasknud

meest otsekohe hukata,vaid pagendas ta jättes ilma seltskonnast,toidust ja kõigist kodanikuõigustest.Aeg-ajalt viis üks inimene talle süüa.Portsionid olid nii täpselt välja arvestatud,et

toit hoidis õnnetut kolm piinarikast aastat elus.

RNGIM KARISTUS ABIELU RIKKUMSE EEST:Vana aafriklane Macrinus laskis umbkaudu 200.

aastail pKr siduda abielurikkuad kahe kaupa jokku,enne kui ta nad põetas.

SUURIM KARISTUS RAHAVAHETJALE:Keiser Galba laskis käed otsast raiuda rahavahetajal,kes

ei olnud oma ametis aua.Käed naelutati knni tolle töölaua külge.

RANGIM KARITUS LAPSELIKU PISIVARGUSE EEST:Kord tabati pisike poiss otse teol,kui too

noppis üles jumalanna Artemise kuju külest pudenud kuldese puulehe.Järgnes kohtuprotsess,kus

kohtunikud asetasid pikanäpumehe ette lsaks puulhele ka mänguasju ja lkotse,ent ikka ja jälle

srutas lapsuke käe kullast sesme järele.Sääase pühaduseteotuse eest määrati poisile tema tühisest

east hoolimata surmanuhtlus.

KÕIGE PINGUTAVAM KARISTUS:Keiser Aurelanus olevat taastanud karistiisi,mida varem

kasutas üksnes Aleksander Suur.Süüdistatu oli sõdurkes tabati võrgutamas selle maja perenaist,kuhu

ta majutatud oli.Keiser laskis alla pinutada kaks puud ja kummagi külge neist siduda sõduri jala.Kui

puud seejärel lahti lasti ja need hooga sirgu ajasid,,rebiti süüdimõistetu keskelt poolks.

RASKEIM PARANDUSLIK TÖÖ:Umbkaudu 100.aastal pKr leidus Roomas sellised töid,mis olid nii

ebameeldivad,et neid võidi panna tegema vaid kriminaalseid indiviide,kellel veel karistus kandmata.

Arusaadav,et nende tööde hulka kuulus selline tegevus ngu kloaakde puhastamne.Aga,et säärasteks

peeti töid termides või tee-ehiust,on raske mõista.

EHITISED:VANIM LINN:Maailma vnim linn on Lykosura Arkaadia mägismal Plopennosel.2.sajandil

pKr oli see üksnes pisike väheste elanikega provintsisopp,see on esimene linn,mis kunagi päikese-

valgust näinud;inimkond on on sealt linnaehituskunsti õppinud.

KÕIGE ROHKEM MÜÜRIDEGA PIIRATUD LINN:70.aastal pKr.kui Titu oli alistamas Jeruusalemma,tuli tal vallutada kaitsevall,mis koosness kolmest müürist.kõige seespoolsem neist kaises juutide templit.

SUURIM LINN:Antiikaja metroplidest sai lõpuks Rooma suurimaks Rooma.Mitmesuused 4.sajandist

pKr pärinevad kataloogid estavad andmeid nagu 46 602 üürimaja,1797 eramaja,1352 kaevu,856 avalikku kümblusmaja,290 laohoonet,104 avalikku tualetti,36 marmorist triumfikaart ja kaks tsirkust

hobuste võidujooksude tarbeks.Elanike arv ei oe kahjuks teada,optimislikumate hindajate arvates võis see olla miljon ja tagasihoidllkumatel hinnangutel mõnisada tuhat vähem.

ROOMA KÕRGEIMAD ÜÜRIMAJAD:Rooma kõrgeimad üürimajad pidid olema yubisti üle 21 meetri,

see oli kõguspiir,mille Augustus kehtestas spekultiivse ehttamse tõkestamiseksKrundid olid tihedalt

asustatud linnas kallid ja ehitati hooletult;tervete majade saatuslikke kokkuvarisemisi esines liigagi

tihti ja kohe olid kohal ka spekulandiv,et sõlmida leping uue maja ehtamiseks.Viie-ja kuuekorruselisd

majad ei olnud sugugi ebatavaline nähtus.

ESIMENE VÄLISMAINE MARMOR ROOMAS:Kui Marcus Scaurusest sai ediil-omalaadne konblus-

politseinik,oli ta 58.aastal eKr esimene,kes laskis üle mere tuua välismaist marmorit.Ta rtoimetas

laevadega kohale 360 sammast teatri jaoks Roomas,mis pidi püsti seisma vaid kuu.Mispärast ei ole

olemas seadust,mis sellisa asja keelaks?

KÕIGE EBATERVISLIKUM LINNAPLANEERING:Umbkaudu Kristuse sündimise paiku oli Mytilene

lnnakesel Lesbose saarlel kaunis ja monumentaalne arhitektuur.Ent mis sellest kasu,kui tuuled,mis

sundisid inimesi põgenema ja lausa tõbistena voodisse heitma,muutsid paiga talumatuks.Lõunatuulega haigestusid nad palavikku.Loodetuul ajas nad köhima.Põhatuulega tuli

tervis külli tagasi,ent külm,mis sellega kaasas käis,linnatänavatel eriti jalutada ei libanud.

KÕIGE TULDVÕTVAM TARIND:Olnuks see Vitruviuse teha,,ei oleks ristsõrestikmaja iialgi leitud.

Loonulikuli sääsis säärane tarind raha,aega ja ruumi.Ent miski ei põlenud pamini kui niisugused puidust ja savist seinad.Pealekauba ei kõlvanud ehitustöö kuhugi.Pärast postide ja põiktalade kohale-

seadmist määrti puidule peale savi.Matejal niiskuse käes.Kui mass oli kivistunud,tt'aastu.Ps ka puidu

loomulik suurus ning savikht pragunes igalt poolt.

KÕIGE PÄKESELISEM TUBA LINNAS:Päikesepaistes kümblevate tubade ehitamise probleem oli Roomas 2000 aastat tagasi sama suur kui praegu.Ikka jäi mõni teine maja ette valgust varjama.Ent

Vitruvius mõtles ehitamise ajaks välja järgmise nipi.Võta kõis.Kinnita see müüriharjale,mis võib jääda

su kodule langevat valgust tõkstama ja tõmba teine ots tulevase toa akendeni.Kui näed nüüd piki köit vaadates üksnes vaba ruumi,siis võid kindel olle,et kamber saab olema valge.Vastasel juhul oled midagi valesti teinud ja pead vahetama krunti.

KALLEIM PALEE:Nero kulutas oma kuldesle paleele Roomas tohutuid summasid.See oli nii suur,et

ulatus Palatinuse künkast Esquilinuseni.Juba eesruu oli hiiglaslik,vähemasi 35,5 meetrit kõrge,kolme

sammastereaga ja tervelt rooma miili-peaaegu 1,5 kilomeetri laiune.Keiser konstreeris väikese järve,

mida ümbritsesid majad.See jättis mulje suurest merest linnadega kallastel.Järv asus selles kohas,kuspraegu on Colosseum.Paleemüürdde vahel laiusid põllud,viinmäed ja igasuguste loomadega

karjamaad.Lisks sellele oli palee ise üleni kullatud ning väärikivide ja pärlmutriga ehitud.Söögisaalide

kassettlagedes olid torud,milest Nero võis võõruspeole tulnud külalisi lillede ja parfüümidega üle

puistata.Kõige tähtsam söögisaal pöörles pidevalt nagu universim.Justkui oleks sellest veel vähe,

leidus palees hiiglasuuri kümblusvanne nii mereveega kui veega väävlit sisaldavatest allikatest.

KÕIGE ROHKEM POLEERITUD SEINAD:Kõige rohkem poleeeitud seinad Rooas olid ilmselt palees,mis ehtati Pallatinusele keiser Domitianuse jaoks 80.aastatel pKr.Domitianus kartis nimelt

salamõrvareid nii väga,et paleeseinad kaeti läikivsärava ,,peegelkiviga,,.Sel viisil lootis ta õigeaegselt

märgaia,kui keegi kolonnadides ringi hiilib.Pealgi sõandas edlll tranaporttööd ette võtta keset päist

päeva,savitemplist mööduda otse oma eravaldusse.Mispärast ei reageerinud mitte keegi?

ROOMA VANIM MAJA:Rooma vanim maja oli õigupoolest vaid hütt.8.sajandil eKr elasid Latiumi

ininesed ümmargustes puithurtskutes,mlle seinad olid punutud okstest.Kristuse sündimise aegusatuti

säärase eluaseme jäänustele otse Augustuse enda maja kõrval Palattinusel.Oletati,et onn kuulus Rooma asutajale Romusele,ja seepärast restaureeriti see pieteeditundeliselt.Hurtsik ehitati üles pärast igat linna tabanud tulekahju ja viimaks oii see pressitud keiserliku paleee hiiglaslike marmor-

paviljonide vahele.

KÕIGE PIKALEVENINUM TEMPLIEHITUS:Templit olüpümpalasele Zeusile hakkas Ateenas juba

türann Peisistratos 530.aastatel eKr,kuid pärast tema surma töö katkes.Hiiglaslikku templit,mille

mõõtmed olid umbkaudu 40x106 meetrit,ehati hooti aastasadu,alatasa muudeti midagi ja korduvad

materjalivargused loopisid ehtusele kaikaid kodaratesse,Alles siis,kui keiser Hadrianus 120.aaatate

paiku pKr töö ooganiseerimise käsile võttis,sai tempel - 650 aastat pärast kuidagimooi vallmis..

ESIMENE AMFITEATER:29.aastal eKr,samal ajal kui Augustus vallutas Egiptuse,konstrueeris Statilius Taurus Campus Mariusele Roomas kivist amfiteatri.Ta kandis kõik ehituskulud ise ja avas

teatri gladiaatorite mangudega.

POOLELI JÄÄNUD KANAIIEHITUS EGIPTUSES:Egiptuse makedoonalstest valitsejad murdsid väga pead,kuidas kaubanduse arendamimiseks Punase merd Niilusega ühendada.Ptolemaios II võttis

Suessi lähistel käsile suure projekti,ta kavatses sinna 30 meetri laiuse ja 9 meetri sügavuse sahti,mis

ulatus 50 kilomeetrit sisemaale.Ehitamine aga katkes,sest korraga kellelegi pähe,et Punasre mere veetase on Niiluset 1,3 meetrit kõrgem.Teine ehitamise peatamse põhjus oli väidetavalt see,et hakati

mõistma,et merevesi võib rikkuda Egiptuse tähtasima mageveeallika.

ROOMA KÕRGIM JA KALLIEIM AKVADUKT:Rooma kõrgeim ja kalleim akvedukt oli Aqua Claudia,selle ehitamine akgas Caligula valttsusajal ja lõppes Clauduse valtsusajal.Akvetukt kulges nii

kõergel,et sellest said vett kõik seitse küngast,ent ehitamine maksis ka 350 miljonit sestertsi ehk

18 miljardit kooni.Kui mõelda kõigile neile purskkaevudele,eramajadele ja sauanadele linnas,mida

see varustab,samuti kandekaartele,tunnelitele ja täidetud oruvõkudele,mlle kaudu vesi pärale jõuab,

siis pole maailmas suuremat imetegu.

SUURIM VEEJUHME RAJAMISEL RAISATUD SUMMA:Keiser Traianuse ajal hakati Nikomedeas

ehitama veejuhet,mis ei saanud iialgi valmis.Väike olemasolev veejuhe lammutati maha ja selleks

kulutati 3 318 000 sesttetsi elanike raha.Plinius Noorema sõnutsi sai raha juba enne uue veejuhme

rajamise algust otsa.Selle ehiamiseks saadi veel 200 000 sesteetsi abiaha.Keiser andis Pliniusele

ülesande välja uurida,kes oli selle mitutpidi kahtlase äri peasepitseja.

MAAILMA KAUNEIM TEATER:Kuigi roomlaste teatirid võivad olla konkurentstult uhkemad,on

ometi kõigsit kaunim Epidurose teaterkui hinnata teatririe sümmeetriat ja ilu. Ka tänapäeval võib

Kreekasse võib sõitnud turist Epiauroses päikesesoojal kivipingil istet ja nautida klasskalist näite-mängu.

ESIMENE JA PIKIM KIVISLD ÜLE DOONAU:106.aastal pKr laskis keiser Trainus ehtada silla

üle,mis viis roomalste vallutatud Draakiasse umbkaudu meie päevade Rumeenia aladel.Projekti

ajuks oli arhtekt Apllodorodos Damakusest.50-meetriste vahedaga pandi püsti kakskümmnd 44

meetr kõgust ja 18 meetri laiust laisust kivist sillasammast.Nendele ehitati puidust võlvkaared,

mida mööda kulges käigutee.Ja ärge unustage,et jõgi oli sügav ning põhi mudane,rõhutab Csssius

Dio,kes elas sada aasstat hiljem.Tema ajal olid alles vaid sillasambad,sest Hadrianus laskis käigu-

tee perventiivse shiga lammutada,mõeldes võimaiikele rahutustele ja invasioonidele Draakiast.

Silla pikkuseks arvati 1120 meetrit.

KÕGE PÕLEMATUM PUITTORN:Vitruvius oli täis imetlust alpi põlamatu ehispuu üle.Kord oli

uhus,kus Ceasar laskis visata põlevaid haokmpe torni,mis vahelduvsuunalselt laotud tugavatest

lehhisepalkidest.Torn asus otse ümberpiiratud Larinumi linnuse värava kõrval,kuhu roomlased

tahtnunuks meeledi sisse pääseda.Hao põledes tõusid leegid kõrgele puittarindi kohale.Mägilased

arvasid,et kogu nend lnnus on süttinud põlema ja andsid pikemalt vivitamata alla.Kui leegid raugesid,

ilmnes aga,,et torn oli kahjustamata.Roomlased olid sama üllatunud kui nende vaenlane.Vitruviusel

ei jäänud muud üle,kui soovide,et Alpid asuksid Roomale lähemal,sest roomlased vajanuks tõeliselt

tullekindlat puitu katuseräästaisse,mis ümbritsesid majadepokke.Sel moel võinuks takistada tule

levikut ühelt majalt teisele.Lehise nii head tulekindlust seletas sellega,et puit sisaldas väga palju

vett ja mulda ning poorid selles peaaegu puudusid.

PIKIM MÜÜR:Antiikaja pikim müür oli umbes 120 km pikkune Hadrianuse vall ,mis ehetati Britannas pärast seda kui samanimeline keiser 120 aastal pKr riiki külastas.Ehitis oli viis meetit

kõrge,selles oli pikk rida vahitorne ja forte sõdurie jaoks.Müür kulges Bownesist läänes kuni

wallsendini idas ja see pidi kaitama rüüstavate piktide eest praeguse Shotimaa suunast

KÕGE KINDLAM VAHITON:Kõige kindlam vahitorn oli Hannibaii vahitorn Hspaanias..See oli

ehitatud nn sõrestiktehnikas - tarindina,mlle seinad kaetakse kahelt poolt puitlaudisega,laudiste

vahele jääb tühimik.Sein täidetakse saviga,mis pärast hangub.Säärased majad püsisid kõikjal

Rooma riigis aastate kaupa püsti,kahjustumata ilmastikust ja tuultest.Torni seinad pidasid vastu

isegi tulele.Pliniuse aegu oli torn 300 aastat vana.

KÕIGE MÕELDAMATUM LAINEMURDJA:Selle laskis teha Calgula keset tormiselt mässavat

merd.Tema püüd rajada midagi sellist,mida peeti võimatuks ehitada.

et tähistada võitu kartaagolaste üle Himera llahingus 480.aasal eKr lasksid Akragase elanikud

Sürauusa valitseja Geloni auks ehitada hiiglasuure ujumisbasseini.Selle ümbemõõt oli umbes

1260 meerit,sügavus üheksa meetrit.Bassinis võis Gelon ujuda ringi luikede keskel,kes toodi

sisse selleks,et veekogu oleks eriti peen.Ajapikku täitus bassein aga mudaga ja see jäeti

saatuse hooleks.

SUURIM KONKURENTS TÖÖVÕTULEPINGU SÕLIMIMISEL:26.aastal pKr pidi Rooma

senat päeva päeva järjest kuulama üheteistkümne Väike-Aasia linna saadukuid,kes kõik tahtsid

saada privileegi templi ehitamiseks Kerser Tiberiusele.Argumentitena tooddi esele igasugeseid

mütoloogilsi ja praktilsi.Halikarnassos näiteks oli 1200 aasta kestel maavärinatst puutumata.Lõpuks

langes valik Smürnale,kus püstitati tempel jumalannale juba enne kartaago vallutamist ja senat

saatis sinna inimesed ehitustööd juhtima:Oma osa mängis aravatavati ka see,et sada aastat varem

korraldati linnas riiete korjandus külmetavale Rooma armeele.

SUURIM EHITUSSOHK:Küllap tuleb kõikidest Rooma kokku varisenud eihitistest pidada suurimaks

ehitussohiks purunenud amfiteatrit Fidenae linnakeses Roomast põhja pool.27.aastal pKr otsutas vabakslastud ori Atikius korraldada Fidenaes gladiaatorite nängud..See oli toona harildane etendus,

sest keiser Tiberius oli taandunud Caprile.Kui uudis sai teatavaks,voolas igalt poolt kokku noori ja

vanu mehi ja naisi.Ajutine areen ehitati pehmle aga pehmele pinnasele ja puitkonstruktsioon löödi

kokku hooletult,sest Atiliust ajendas kasuhimu,mitte soov kaaskodanikke rõõmustada,tõdeb morn

Tecitus.Ehtis langes kokku ja rahvas nii tribüüidel kui ka tänavail jäi rusude alla.Inimesed pressiti

plankude vahele kinni ja nad surid seal.See oli juba päevalgi kohutav vaatepilt,öösel aga,kui

lähedased kuulsid oma laste või abikaasade hirmukaejeid,oli olukord hullemst hullem.Suetoniuse

väitel loendati pärast vaemete koristamist 20 000 hukkunut,kuid Tacutus arvab neid olevat 50

000.Otsustati,et tuleb enne amfitteatri ehitamist pnnast hoolikalt uurida ja Atilius saadeti maalt

välja.

KÕIGE IMEPÄRASEM EHITIS:Rooma kõige imepärasem ehitis oli ajutine teate,mille keegi

Scaurus laskis 58.aastal eKr,kui kivist teatreid veel ei ehitatud.Pliniuse sõnul tuli rajatist pidaada

täiesti eriliseks,sest see oli mõeldud kasutamiseks lühikst aega,lõi aga hhilguselt üle ka need,mis

pidid seisma igaviku.Teatee oli kolme korrueseline;alumine neist kiivist,kekmine klaasist a ülemine

kullatud plankudest.Teatris oli 360 sammast,alumisel korrusel sambad olid umbes 11 meetri kõrgused.Kogu ehitis oli dekoreeritud 3000 pronkskuju,hinnalise tekstiili ja maalidga.Istekohti jätkus

80 000 pealtvaatajale.Kõik ms lammutamisest alles jäi,toimtatati Scauruse eravillsse Tuusculumis.Kui

põleng maja hävitas,hinnati kahusid 30 millonile sestertsile.Kogu sellele toredusele pistis nõrdimusest

tule otsa Scauruse teener.

KÕIGE PÖÖRLEVAM EHITIS:Gaisus Curio,üks Caesari ohvitseridest laskis surnud isa auks 52 aasvaetal eKr korraldada teatrietendusi ja gladiaatorite mänge.Sel eesmärgl püstiati kaks poolringikujulst

puittribuuni,mis toetusid liigendtappidele.Ennelõunal olid tribüünid pööratud vastassuundades pubiiu

vaaatas kaht erinevat etendust,pärast lõunat seati aga tribüünid nii,et need moodutavad amfiteatri

gladiaatorite mängu jaoks.Lisaks sellele,et see näib olevat geomeetriliselt võmatu,üllatab Pliniust mitte niivõrd tehnilne lahendus kuvõrd rõik,et Rooma rahvas ,kes on nii suure vaevaga maailma

vallutanud,tihkab oma elu ohtu seada säärasel hullumeelsel konstruktsoonil.

TEHNIKA JA INSENRIKUST:SÜNDIMATA JÄÄNUD REKORD:Deinikates oli kunstniku ja arhitekti

nimi.kellel olid Akekander Suure ja iseenda suhtes vägevda plaanid.Ta tahtis nimeit tervest Athose

mäest Kreeks välja raiuda skupltuuri,mis kujutaks jookohvrit annetavat kuningat.Raamisikuna oli

mõeldud kummalegi poole mäge linnad,mis võinuks omavhel ühenuses kunstliku jõe kaudu.Jõge

oleks täitnud Alekaandri ohvrikausust alla sööstev kosk.Projekt ei leidnud heakakiitu ja Deiokrates

pidi rahulduma hoopis Alelsandria linnaplaani joonistamisega Egiptuses.Püramiid Athos on 2033

meeterit kõrge.

KÕIGE VEEKNDLAM VAIASTIK:Vtruviuse teatel toetub Ravenna linn vaiadele,ms on valmistatud

lepast - puiduliigisst,mis muuks otstatarbeks ehiuses on täiesti kõlbmatu.Kuidas see võimalik on?

Aga sedaviisi,et veekogude ääres kasvav lepp sisaldab ise väga vähe vett.Seevastu tõmbab ta aga

nii palju vett,et puutüved isegi ei pehki.Puit,mis kuival maal rikneb,peab vees väga hästi vastu.

SUUIM PÄIKESEKELL:Maailmaajaloo suurima päiksesekella tellis keiser Augustus ja see ehitati

aastatel 13- 9 eKr Marsi väljakule Roomas.Kella konteueeeris matemaatik Novius Fucandus.Osutiks

oli peaaegu 30 meetri kõrgune tugavale vundamendile paigaldatud obelisk.Nii vundament kui ka

obelisk toodi Egiptusest,need olid valmistati vaarao Psammetith II käsul viissada aastat varem.

Obeliki otsa oli astatatud kullatud kera diameetriga umbkaudu 75 sentimeetrit,et varju tipp ei

jääks ähmaseks.Numbilauaks oli hiiglasuur kividedega sillutatud plats,millesse olid sisse ehitatud

kullatud pronksist tähised.Lisaks päevatundidele,kusjuures oli võetud ka varju muutuv pikkus aasta

kestel,olid märgistatud ka aastaaegade tuuled,sodiaagid ja tähtad pühad.Plinius Vanema aegu oli kell

juba 30 aastat känud valesti,mis paneb teda põhjuse üle pead murdma.Kas oli siis asi selles,et Päikese liikumistee on muutunud või kogu rajatis maavärina tõttu vajunud,oletab ta.Paigutsest

väljakaevamisest 1970. ja 1980.aastatel ilmneset kiviplatsi mõõtmed olid 160x75 meetrit ja et

keisri sünnipäeval 23.septembril pidi vari langema täpselt Augustuse rahualtarile.

MAAILMA SUURIM LEGO:Rooma vanim sild on Pons Sublicius ja seda olevat legendi kohaselt kaitsnud Horatius Coocles,kui etruskid 6. sajandil eKr püüdsid linna vallutada.Et,takistada vsaenlase

pääsu üle Tiberi,lammutasid visad kaitsjad enda järel silla.Kui sild pärast taas üles ehiati,ei lubatud

selleks raudnaelu kasutada,sest silda pidi vajaduse korral daama kiiresti lahti võtta.Sillasambad

vahetati ajapikku küll kiviste vastu vaälja,ent kiogu pealisehitus olli veel leisriteajasulgi puidust.

KÕIGE KULUKAMAD KALAKASVAMDUSED:Lucullus soovis enamat,kui kasvatada oma kala-

tiikides üksnes mageveekalu ja kulutas seetõttu tohutuid summasid,et juhtida oma villsse Napoli

lähistel värsket merevett.Selleks tuli puurida rannku suunas ette jääv mägi.Pärast Luculluse surma

müüdi kalad 100 000 sestertsi eest.Umbkaudu sada aastat hiljem ,esimse sajandi keskpaiku pKr

olevat säärased kalakasvandused olnud tavaline nähtus Itaalia rannikul.

ANTIIKAJA PIKIM TEETUNNEL:Et lihtsusda likumist Napoli lahe rannikul ja luua otsetee neemel

Puteoli lähistel,laskis keise Augustus ehitada tunneli.Kui tunnel valmis,oli see kolm meetrit lai kuni

viis kõrge ja umbkaudu kilomeetripikkune.Seneca kinnitus mööda polnud ükski vangla nii õudne,kui

see passaad,kus tõrvikud selle semel,et iiiklejaile valgust näidata tõstsid tunnli pimedust pigem esile.

Pealgi puhus seal kõv tuul ja tolnas kohutavalt.

PIKIM AKVEDUKT:Pikim akvedukt ulaus loogeldes roomlaste Kataagoni praeguse Tuneesia aladi ja

oli 132 kilomeetrit pikk.Rooma ise võinuks võtta puhast vett lähedaasuvatest järvedest ja allikatest,

ent Aqua Marcia oli ervelt 91 kilomeetrit pkk.

PIKIM KUIENDUSTUNNEL:Antikaja pikim kuivendustunnel on 5679 meetit pikk asub Apennimides

Roomast umbes 80 kilomeeri kaugusel Roomast.See valmis siis,kui keiser Claudius algatas hiiglasliku

proekti,et tüjendada Fucinuse järv veest.Eeesmärk oli juurde saada uut põllumaad.Üksteist aastat ja

30 000 mehe jõud kulus selleks,et puurida läbi ümberkaudste mägede tunnel ja rajada selle suuet

ühendavad kanalid.Plinus peab tunnelit tõeliseks imateoks,ent Suetoniusele pakub rohkem huvi

lugu sellsest,kudas Claudus korraldas äravoolusuudes bankti ja kuidas mäslevad veevood oleksid ta

avammisel peaaega minem kandnud.

KIIREIM SILLAEHITUS:54.aastal eKr ehitas Caesar kümne päevaga silla üle Reini jõe.Ta laskis

raiuda puid ja tahuda need umbes 15 sentimeetri jämedusteks palkideks.Neen rammiti paarikaupa

jõe põhja kaldega vastuvoolu,umbes 12 meetrit ülesvoolu rammiti samadugused pärivoolu kaldega

paarid.Palgid ühendati veepinn kohal taptud põiktaladega;talad kinnitati topeltklambritega.Juba

põiktaad olid omavahel nii geniaalselt seotus,et mida ägedamalt jjõgi voolas,seda thedaalt surus

vesi liited kokku.Pärast seda tuli veel üht-teist teha,ent üldoontes oli sild valmis.Lisaks kiierle ehiyus-

tempole oli see üldse esmene kord kui keegi üle silla ehitas.Kui väejuht germaanlased alistas,tuli

ta sama teed kadu tagasi,kuid lammutas uhwndulüli enda järel.

TUGEVAIM SURVEJUHE:Kui oli vaja viia akvedukt teisele poole väga laia ja sügavat ousäi,ostus

otstarbekaks kaarestikusrkaadiset loobuda ja ehitada selle asemel survejuhe,niinimetatud pööatus

sifoon.Antiikaja tõenäolieslt tugevama survejutme jäänuseid võib näha Pergaoni linnas Türgis,mille

lähisel lebavad siiani suured läbipuuitud kiviplokid.Veehuhe ehitati 2.sajandi alguses eKr ja see pidi

toimetama vett akropöli.Pärast settepaake,mis asusid 360 meetri kõrgusel maapinnast,langes

vaajuhe 183 meetrit allaläbi oru lkulges üle 58 meetri kõrguse künka ja laskus 40 meetrit alla

järgimisse orgu,kuni jõudis lõpuks linna tstadelli 137 meetrit kõrgemal.Veejutme alguse lõpu

kõrguste vahe oli niisiis 28 meetrit.Surve madalamas punktis oli hinnaguliselt 18,5 kg cm 2.

SUURIM VEETARVE:Rooma suurim akvedukt Anio Novus ehitati aasstael 38 kuni 52 pKr ja selle

arvestuslik võimsus oli 189 520 kuupmeetrit ööpäevas.On kokku arvestatud,et 11 akvedukti kaudu

voolas pealinna 1 127 280 kuupmeetrit vett ööpäevas.See teeb keskmiselt 1100 liirit inimese kohta,

kui võtta elanike arvuks üks miljon.Esitatatud avudesse tuleb suhtuda teatud ettevaatusega,sest

juba antiikajal panid veemajanduse eest vasttavad isikud tähele,et vett tuli sageli vähem,kui oli

arvestayud.Põhjuseks oli illegaalne veetarbine Kampaana maakonns,kus mõisate ja talude omanikud

ei jätnud kasutamata võialust end varustada.Pealegi esitab akveduktida haldaja Frotinus veetarbimise kohta ebamääraseid andmeid,sest ta ei näita ära tegelikku veemahtu,vaid üksnes

veejutmete tootlikust olenevalt mõõtmetest.

SUURIM TSISTERN:Antiikaja suurim veetsistern paiknes Misenumi neemel sõjalaevade baasi

vaheus lähedueses ehitati keiser Augustuse ajal.Piscina Mirabilis mõõtmed olid 25,45 x 66 meetrit

ja see oli 11,4 meetrit kõrge.Kattust hoidis üleval 48 ristikujulist piilait.Veehoidla mahu hinnati 12

600 kuupmeetrile.

ANTIIKAJA PIKIM PONTOONSILD:Kui Xerxes 481.aastsal eKr Kreeka vallutas,ehitas ta üle

Hellespontose pontoonsilla.Lühidalt öeldes pngutas ta üle vee köisd,mida pnge nõrgendamiseks

kahel poolt toeatasid laevad.Köied olid punutud kahest otast linast ja neljast otsast papüürusest.

Köisi hoiti pngul mähkides neid puidust vintsidele.Sõjalaevad paigutati ükssteise kõrvale,parras

vastu parrast.:360 laeva Pontos Euxsinose pool ja 314 vastaslüüljel.Et laevad minema ei triiviks,

hedeti niipea,kui töö tehtud,ankrud sisse nii põhja kui ka lõuna pooltLaevade vahele jäeti ka avaus,

mille kaudu väikesed laevad Mustale meree pääseid.Kui Hellespontos sillatud,saeti valmis palgid,

mille pikkus võrdus ujuvsilla laiusega.Palgid kinnitati pigutatud ankrukõitele.Peale asetati savga

täidetud haokubud.Lõpiks ehitati piki tervet silda piie,et sellel liikuvad härjad ja hobbsed ei lööks

ena all vet nähes katma.

SUURIMA LÄBIMÕÕDUGA SAMBAD:Suurimad ümarsambaaid,mis kunagi valmistatud,võib

veel praegugi näha Sitsiilias Selinunte lähistel paiknevas kivimurrus.Sammaste diameeter on 3,26

meetit,ümbermõõt 10,7 meetrit.

KÕIGE VAEVALISEM SOKLI TRANSPORIMINE:Ubkaudu Kristuse sündimse paiku oli vaja Paconiusel oma kohale tometada hiigasliku Apollo neljakandilne sokkel.Erinevalt Chersiohrnist

ei tulnud Paconius transpordiga kuigi hästi tome.Tema leiutsis koosnses põhimõtteliselt kahest

rattast,mida ühendas kivialus.Rataste läbimõõt oli 4,5 meetrit.Mehel oli plaan härjad koormat vedama panna,kui kõieda aga pingule tõmbusid ja rattad hakkasid pöörlema,sõtitis kogu

kupatus lootustult kraavi.Koorem tuli välja tõmmata ja uuesti proovida.Loomad vedasid kõiget

jõust,nii nagu kõis lubas.Loomulikult hakksid rattad taas pöörleme,et miskit ei ollnud parata -

seekord veeresid need vastaskraavi.Ekipaaz ei püsinud kuidagi tee peal.Koge selle vinnamise

ja edasi-tagasi sebimise pärast ei tulnud transpordidt midagi välja.Härgade moon sai otsa ja

õnnetu Paconius läks pankrotti.

GENIAALNE SAMMATE TRANSPORTIMINE:Umbkaudu 560.aastal eKr laskis arhtektChersiphron

Artems templi eh

itusplatsile toimetada 12 kilomeetri kaugusel asuvas kivimurrus valmistatud marmorist ümarsambad.Marmor oli raske ja sellepärast ei söandanud arhitekt sambaid ratastega

vankreil vedada.Tee oli selleks liige pehme ja vankrid oleksid tõenäoliselt sisse vajanud.Ent vahe-

maa oli piisavalt lüike,et härjad marmorit vedama panna.Seda tehti nelinurkseites 7,5 cm paksusetest puitraamides.Et raskus raami ei purustaks,laskis Chersiphron sammaste otstesse

taguda pääsukesesabakuulised raudpoldid.Seeärel pisteti pöltide otsa raudrõngad,mis olid

kinnitatud raami põiktalade külge. Nii said sambad vedamise ajal rõngastes vabalt pööerelda.

SUURIM KUPPEL:Panteoni kuppel oli kaua aega maailma suurim.Kupli läbimõõt oli 43,3 meetrit ja

see ehitai aastatel 118-125 pKr,valsdes järjest kergamat betooni,seda kuidas kupli hajale lähemale

jõuti.Kupli keskel oli avaus,mllle läbimõõt on peaaegu 9 meetrit.Aega kulus peaagu 20.sajadi lõpuni,

enne kui valmis veel suurem kuppel.See asub CNIT la Defence'i keskuses Pariisis.

VÕMSAIM TÕSTEKRAANA:Kui roomlased 212.aastal eKr Sürakuusat piirasid ,konstrueeris Archimedes linna kaitseks fantastlise tõstwkraana.Kolmekordsete plokkide ja tõhusa ülekande abil

tõestas Archimedes juba varem,et suudab vasaku käega üles vinnata kaubalaeva,räägib Diodorus

Siculus.Nüüd juhiti kraanasid müüride kohal ja tõsteti õhku roomlaste galeerr,et neid seejärel vette

tagasi kukutada,kus laev kui meeskond hukka said.Jutt võib olla vägagi hästi tõsi,kui kujutada endale

ette pika poomiga konstruktsooni kõrge torni otsas,mida saab edasi-tagasi vibutada nagu kiigelaua.Kui poomi tagunisse otsa ja torni jalamlle kinnitada plokid,siis peaks tugevate köite abil olema võimlik poomi esimene ots - seal peaks siis rippuma kett mingisuguse konksuga-laevakere külge haakida ja vähmasti kergitada seda nii palju,et laev ümber läheb.

PIKIM VÕLV:Pikim antiiksegse võlvkaare pikkus on 32 meetit ja see on osa põhja pooll Roomat

asuvast Narni sillast.Sild ehitati Augustuse valtsemisajal.

KÕRGEIM MONOLIIT:Kõrgeimad monoliidid ehk ühest tükist valmistatud ambqd asuvad Roomas

Panteonis.Tüvese kõrgus on 11,6 meetrit,ent koos kapiteeliga on sambad 14,2 meetrit kõrged.

ANTIIKAJA KÕIGE FANTASTLISEM LEIUTIS:Sqma piiramise ajal olevt Archimedes konstrueerinud ka omalaadsed ''sumakiird,, .Suurte plaatide,teiste väite lihvitud läätsede abli püüdis ta kinni keskpäevapäevase päikrse kiired ja suunas need roomlaste laevadedele,mis üüride alt välja

paistsid.Noolelasu kaugusel asuvad laevad võtsid tuld.Plinus Vanem ütleb,otse,et miski süüta esemeid inii kergesti kui nõgusad peeglid või siis kumerad läätsed.Acrhimedese fantastilist leiutist

kirejadatakse vaid mõne napi reaga ja selle tõepärasust on sageli kahtluse alla seatud.

SUURIM VÄLJARAIUTUD KIVIPLOKK:Baalbeki lähedases kivimurrus Liibanonison alles kiviplokk,

mis 21,5 meetrit pikk,4,3 meetrit lai ja 4,2 meetrit kõrge..Selle kaalu hinnati 970 tonnile.

TUGEVAIM KLAAS:Nero valitsusajal olevat keegi klaasipuhuja valmistanud omalaadstet karasttud

klaasi,mis ei purunenud.Kaks sellisest ''raudvarast,,kruusi olevat müüdud 6 000 sestertsi ehk umbes

300 000 kronni eest.

ANTIIKAJA KÕIGE TUGEVAMAD MAGNETID:Umbkaudu 25.aasatal eKr olevat keegi Timocharese nimeline arhitekt hakkanud projekteerima täiseti unikaalset templit kuninganna

Arsinolele Aleksanddrias.Kultusekuju pidi tehtama rauast ja hõjuuks laes ja põrandas asuvate magnetite toimel vabalt õhus.Projekt seiskus,sest suri nii arhitekt kui ka 247.aastal eKr ka kuningas

Ptolemaios II.

KÕIGE TARBETUMAD LEIUTISED:Seneca tunneb puudust möödunud aegade lihtsuse ja materdab üksteise järel neid,kes on roomlasi tõuganud hukaulikku luksusesse.Kes oli see hull,

kes mõtles väja aparaaidi,millest saab peente torude kaudu välja pressida safraniparfüümi,ni et

see kõrgele õhku tõuswb,või mis kasu on söögisaalist,mille laepaneele saab liigutada nii,et iga

etteantava roa ajaks moddustub uus muster?

pidasid,kui palju kaksiksamme d maitsi või meritsi edasi liikusid.Jutt on pikk ja keerulie,ent lühidalt

öeldes oli tegemist hammasratate ja pronksanumasse langete kividega.Teemõõtja tööõhimte lährus

arvestusest ,et vankriratta läbimõõt on ubkaudu 1,20 meetrit.Hammasrattad pandi pöörlema ja viiaks

tuli ilmsiks,et 5000 jalga ehk 1480 meetrit on sama,mis 1000 kaksiksammu.Ja pärast iga 1000 kaksiksammu täitumi