Hejjõu, olen Melissa aka Mellu , olen 16 aastane ning oma eluga peaaegu täielikult rahul . Mul on vanem vend , Christopher aka Chris , 18 aastane . Me elame isaga ( Kaarel , 36 aastane ), ema suri meil siis , kui olin viiene . Mul on parim sõbranna ja parim sõber, nad on lihtsalt ülekõige , Jayden aka Jay ( 17 aastane ) ja Elis ( 16 aastane ) . Mul on ka kutt , Cervin ( 17 aastane ) , ta on minu elus üks tähtsamaid inimesi . Me elame venna ja isaga tavalises tillukeses majas , mitte,et me vaesed oleks vms, lihtsalt, suuremat pole meil vaja . Enamus aja oleme me ju vennaga kahekesi, sest isal on pidevalt tööreisid .
________________________________________________________________________
Oli tavaline suvehommik, ärkasin tugeva uksepaugu peale. Tõusin püsti, panin hommikumantli selga ning sussid jalga. Jõudsin ukseni, kuid siis tardusin täiesti paigale .Uksel seisis Marvin, nägu pungil viha täis . Ma ei suutnud mitte midagi öelda, ma ei osanud iial arvata, et teda taas näen. Kunagi, kui ta oli minu, siis ei osanud ma arvatagi, et suudan ilma temata. Aga, kui ta lahkus teisega pidin temast üle saama . See oli piiinavalt raske, ma nutsin end öösiti magama ja hommikul ärkasin õudusunenägude tõttu. Ma lootsin iga kuradi sekund ,et ta tagasi tuleks, kuid tulutult. Siis tuli mu ellu Cervin, ning ma suutsin Marru unustada, kuid nüüd, ta seisab siin uksel ning ma tunnen, kuidas miski mu sees lahti rebenes ." Mida sa tahad ? " sosistasin kuidagi välja. " Ma kuulsin , et sul on teine ?! " lausus ta vihaselt . " Jasiiis ? Mis ma oleksin pidanud siis forever alone olema v ? Tra, mees, mida sa arvad endast . Tõmbad mingi teise eidega nhhuj ja siis tled tagasi ja arvad, et olen siiiani vaba ning nutan sind taga ? Hästi arvad endast mees . Ma olen oma eluga edasi liikunud . " lõpu sain vaevaliselt välja. " Kuid ma ju armastan sind, ja sina mind . Jah, see oli viga, et ma Eitheliga niimoodi ära kadusin, kuid ma ei suutnud sel hetkel selgelt mõelda. " lausus ta kiiresti ja õrna pettustooniga . Raputasin kalgilt pead, ise silmadega põrandat puurides . " Vaata mulle silma ja ütle, et sa ei tunne enam mitte midagi, et sa armastad seda uut . Ütle, ja ma kaon su elust igaveseks . " sõnas ta lootusrikkalt . Suunasin oma silmad tema silmadele, vaatasin talle pikalt otsa , kuid ei suutnud midagi öelda, sest teadsin, et tegelikult kusagil seal sügaval südamesopis, ma siiani tahan teda . " Ma teadsin . " turtsus ta .Ta hakkas mulle lähemale kõndima, kuniks ta jõudis minuni ning kallistas mind . Mu mõistus oleks , kui sekundiga ära uhutud . Endalegi märkamatult kallistasin teda tugevalt vastu, lootes, et ta enam kunagi ära ei kaoks . Ta võttis enda käed mu ümbert ära, seda tegin ka mina . Ta vaatas mulle pingsalt silma, ning siis juhtuski see, mida ma kartnud olin. Ta suudles mind . Suure kire ja armastusega . Minu kahjuks astus majja sisse just sel hetkel Cervin , enne , kui midagi öelda suutsin olid nad kättpidi üksteisel kallal. Hakkasin nutma ning karjusin hüsteeriliselt vennat appi . Uniselt müttas ta koridorri, nähes poisse kaklemas, oli tal uni, kui käega pühitud. Ta hüppas neile vahele ning hakkas kohe Marrut nähes kisama " Midavi*tu mees sa siiin teed, nagu sa vähe oleks mu õele haiget teinud . Tra kao nah*uj siiit ! " ning lükkas ta uksest välja . Nüüd, kui teda enam ei olnud vaatasid mõlemad mulle otsa . Cervin vaatas mulle haigetsaanud ning küsiva pilguga. Hakkasin nutma, ning jooksin enda tuppa . Hüppasin voodile pikali ning nutsin end magama . Ärkasin kellegi kolistamise peale akna tagai . Tegin silmad lahti ning vaatasin kella 17.29 , seejärel liikusin akna juurde ning tõmbasin kardina eest. Seda tehes hakkasin kiljuma ning toppisin kardina ette tagasi . Seal oli ..
_______________________________________________________________________

Μου αρέσει! 9