Vahel on tunne , et olen siin maailmas üleliigne .
Vahel on tunne , et ainult minu kõige kallim kaisukaru hoolib minust .
Vahel on tunne , et mul polegi sõpru , kellele oma hädadest rääkida .
Vahel on tunne , et mul on sõber , kes on alati minuga , aga ei ole minuga siis kui mul on raske .
Vahel on tunne , et jätaks oma ainsa sõbra ja läheks .
Vahel on tunne , et tahaks tappa need , kes on sulle haiget teinud , kuid ei hakka nende suguseks .
Vahel on tunne , et mitte keegi ei taha mind .
Vahel on tunne , et vihkan kõiki , kuid ei saa , sest nad on liiga kallid , kuid oleme tülis .
Vahel on tunne , et jätaks nad rahule , kuid ei saa , sest nemad alustavad jälle otsast peale .
Vahel on tunne, et tahaks vastu öelda , kuid ei hakka asja hullemaks ajama .
Vahel on tunne , et leidsin omale tõelise sõbra , kellele võid rääkida oma saladustest , isegi kõige isiklikumad , kuid ikkagi ....
Vahel on tunne, et olen mingi nukk , keda väntsutatakse ühest nugast teise ja varsti olen ma katki .
Vahel on tunne , et läheks kuskile hästihästi kaugele ära ja ei tuleks mitte kunagi tagasi .
Vahel on tunne , et mina olen kõiges süüdi , kuid osad ütlevad , et ei ole . Keda ma uskuma pean ?
Ennast või teisi ...

Μου αρέσει! 3