Poiss ja tüdruk kõndisid palja jalu mööda pikka tänavat käest kinni !
Tüdruk : Ma olen väga väsinud ja mu jalad on auke täis , ma ei jaksa enam !
Poiss : Kannata , sest armastus on veel pikem kui see tänav , ja valusam kui selle tee peal kõndimine palja jalu .
Tüdruk : Arvad ? Aga ma ei usu !
Poiss : Ma olen selles täiesti kindel . Ja tasub uskuda !
Tüdruk : Ah , enam pole valus , sest armastus pole minu jaoks ka valus !
Järgmisel päeval koputad keegi tüdruku uksele ning tüdruk jooksid rõõmuga ukse poole , ust avades nägi ta ainult lilli ning ümbrikut , ei kedagi , ega midagi muud ! Ta oli sel hetkel väga õnnelik !
Oma toas avas ta ümbriku ja vaatas sisse seal oli paber , mis oli märg ,
Ta luges :
"See paber on märg ,sest mul oli valus. Ma jätan su maha , sest ei armasta sind , see pole armastus mis ma sinu vastu tunnen, see on midagi muud , see on sõprus ! Anna andeks mu kallis sõber , ma armastan sind nüüd nagu erilist sõpra ! Ma kirjutasin selle kirja suure valuga kuid südamest ! See on juba sinu otsus , kas me suhtleme edasi või ei !
Sinu Poiss "
Tüdruku huuled vajusid põskedest alla poole , ta jooksis rõdule ning karjus : Armastus on pikk kui minu tänav , valus kui see kivine maa !
Ma usun sind mu kallis poiss , kuid see pole armastus mis ma sinu vastu tunnen , see on midagi muud , see on suurem, kui armastus ,Mina armastan sind ka , aga mitte nagu erilist sõpra vaid , mu tunded sinu vastu on kõrgemad ,kui kunagi varem ! Me oleme sõbrad kuni elu lõpuni ! .
Kuid mitte selles maailmas .
ja hüppas ...
nii kahju :)
nojah .