Need mõtted sinule ajavad mu hulluks,
ma ei teadnud, et nii mõjuda võid...
Sust mõtlen kogu aeg,
need mõtted ei lase mul uinuda.
Sa oled nii lähedal,
kuid siiski nii kaugel.
Ma tunnen su huuli,
kuid kadunud on needki.
Hinges vaevab piin,
millal ma sind küll jälle näeks.
Jälle üks piiks, kas tõesti sina?
ei, ka see sõnum ei olnud sult...
Kui kaua ma ootama pean,
et hinges enam üksi olema ei peaks.
Ja nüüd see saatuslik helin,
see oledki lõpuks sina.
Miks nii kaua ootama pidin,
kas meie aeg on tõesti nii kasin...
Kuid nüüd tean, et kõik on hästi
ja kunagi enam sind ootama ma ei pea.

Ei põe !!

Μου αρέσει! 5