Tüdruk istub üksinda pimedas toas, kammib oma juukseid, ise põrnitsedes arvutiekraani. Silmad on täis valgunud valupisaraid, mis tulevad südamest, hingepeeglist, armastusetoast. Ta tõmbab kammi järjest tugevamini läbi juuste...pisarad voolavad üle põse, jättes järele musta juti. Kuid, ei ühtegi grimassi..mitte ühtegi häält.. kui üks hetk kamm kukub käest ja tüdruk variseb lauale hakates kogu hingest nutma. Ta kuuleb samme ja tõmbab värsevate kätega üle näo, silmade, pühkimaks viimsed kurbuse märgid. See on ema: " Kas sa nutsid?"..."Ei, see ei olnud mina, telekast" Kuid ta teeb, et see oli vale, kuid samas teab, et tal ei ole õigust nedele pisaratele, see on ta enda süü. Tekkib küsimus, mis seal arvutiekraanil oli?
Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!