Tegelikult ei unustanud Päike seda väikest lillekest.Suur ja külm Kuu oli ta teele ette jäänud.Ja kõik,mis Kuul ees oli,seda püüdis ta ka hävitada.Mitte et talle Päike ei meeldiks,lihtsalt,et näidata oma jõudu ,pidi ta peatama selle ilusa,mis seoses Päikese paistmisega maailmas sündis.Aga õnneks paistab Kuu ainult öösiti ja nii proovis Päike oma jõudu taastada .Mõnel päeval tal see õnnestus,aga Kuu ei saanud rahu ja öösiti ta hävitas seda,mis Päike oli oma kiirtega päeval teinud.Lõpuks ei jäänud Päikesel muud üle,kui proovida sõlmida rahulepingut Kuuga.See tal õnnestuski ja samas oli see ka rahuleping iseendaga.Nüüd said mõlemad teha,mida armastasid.Päike sai jagada oma kudseid kiiri oma väikesele lillekesele ja see säras ja õitses nüüd,nagu ka kõik loodus ta ümber . Isegi Kuu oli õnnelik neid nähes,sest kogu tema jõud läks nüüd oma öistele töödale ja tegemistele-tõusudele ja mõõnadele...ja ta ei tahtnud enam sõdida.Tasapisi sai Päike oma jõu tagasi ja polnud enam väsinud ja väike lilleke oli väga ,väga õnnelik.

Μου αρέσει! 5