Ü H E T E S T K Ü M N E lilleõiega vastati oma südant pakkuvale noormeheleviisakalt:"Mina pidasin seni ja saanedaspidigi pidada meiesuhet mitte armastuseks,vaid sõpruseks."

K A H E T E I S T K Ü M N E õie kinkimisega välditi piinlikke hingekraapimise jutte teemal:"Mis meie vahel on juhtunud?" Läbi sellise suure kimbu öeldi:"Ma näen ja tunnen,et midagi on viltu minemas,püüame sellest rääkimata asju paremaks muuta."

K O L M T E I S T õit on (kuradi kink) ja sellega öeldi:" Ma ei hooli sinust karvavõrdki,aga ma pean sulle lilli kinkima."Nii et lühike sõnapaar" igavene jobu" oleks lillede keeles päris ports raha.

N E L I T E I S T õit saades ütlesid lilled,etkinkija on meeleheitel ja võib teha lollusi,näiteks "Tulen sinu mehelt sinu kätt paluma."

´V I I E T E I S T K Ü M N E õiega tuldi oma vana kallima pulma ja öeldi lillede keeles:" Olen sulle tänulik selle eest,misoli, aga nüüd jääme jumalaga."

Psühholoog Tõnu Ots ehk doktor Noorman hoiatab,et kirjapandu on tänapäeval kasutatav vaid siis,kui seda keelt valdavad nii lillede kinkija kui ka saaja.Muidu võib tulla palju paksu pahandust.Lähed näiteks nelja tulbiõiega auväärsele vallalisele kolleegile austust avaldama,kogemata aga üks õis murdub ja ka teist on kahju ära võtta,et " siiras rõõm" järele jääks.Tema aga peab saadud sõnumit õigustuseks sind pimedas garderoobinurgas varitseda. (kasutatud raamatut"Lilleõite keel ja meel"

Μου αρέσει! 5