ei ole häbiasi,olla õnnelik
sa kiirustades jooksed enneaega
tormad ,ei tea kuhu....
su elu on ju nõnda pikk
sa jõuad tunda palju vaeva
et lõpuks- olla õnnelik.
meil alati,ei jätku kannatust
kõik emotsioonid ,välja elame
ja kui kaaslane veel pole näidand ust,
siis taandume ja andeks palume:)
kas oskad hinnata sa seda andestust?....
nii palju välja talume-
kui enam ei,siis paugutame ust.
joostes eemale enese eest
kaugele aasale,
eemale metsa.'
tagasi vaatamata
lootes,et kaaslane
tuleb ja embab,hoiab ja unustab.
unustab enesel tehtud valu.
aga miks ta küll,seda talub.....
arvan seks, armastab ,hoolib'.
suure südamega, suutes unustada kõik
ma siiski vahel parem olla võiks;)
aga luban.....et siiski proovin....
ausõna!!!!!..............

Μου αρέσει! 1