Minu ingel.!
Olid...oled...jääd.....
ei aita siin ka sada lukku ,
sada sajatust ja hukku
isegi kui eemal läed...
hinges igatsused suured
sügavuti, ajand juured
sind vaid ootan, kuuled...!
Ära pahanda kui vaikin
halasta- ma vahel nõrk (A)
sina tead siin ilmas kõike..kõiki
ära ole liialt kõrk!...
haletse ka vahel mind,
ja ava mulle oma hing.
Usalda ma olen vaba...hinges nagu lind..
igas olukorras aga,ikka mõistan sind. (A)
oled mulle lähedane..väga..väga..väga !!!!!.....
selle maailma asjad ei puutu ju meisse
me mõlemad tunneme seda.
me ükskõikselt lihtsalt suhtume neisse
ja petame ära teda.
Petame iseenese saatust
ega hooli ainsastki halvast,
me ise valime enesel staatust
ja loome enestel palved.
Sellega lõppend ongi see vaatus
ja alanud on juba...teine :0)
Väga ilus! Ja kirjutajal peab olema sees ilus ja õrn hing, muidu selliseid riime ei sünniks ju! *YES* *ROSE*
aitäh!
jah see inimene on mu hingesugulane,kellest hoolin väga.