mis meiega on? noorena tundub,et aeg nagu seisaks.et me ei saakski just kui täiskasvanuiks.
aga elu teine- etapp.see lendab,meeletu kiirusega sinust läbi. iga päev on arvel.
sest elu on nii pingeline,aina mured ja mured. kellel väiksemad ,kellel suuremad. pinges olles unustame sageli teised. oma kaaslase, sõbrad. teeme haiget neile-olgugi et tahtmatult.aga ikkagi teeme. mõtteis tõotame endile,et see on viimane kord,aga siis märkame jällegi,et kordub taas kõik. nagu nõiaring. väline keskkond mõjutab nii jubedalt meie olemist ,käitumist....
et me ei saa enam endast jagu.ei suuda end vaos hoida. olenemata oma hinge sügavusest ja tundelisest meelest.kurb ju,kas pole?
mehed rabelevad ,et peret üleval pidada,samas tüdides väsides.
ja sageli haarates pitsi järele,aga see ju ei aita,ega muuda misskit.
me pole harjunud ,asju sirgeks rääkima vaid nagu jaanalinnud päid peitma,lootes et kõik jälle paika kord loksub.aga iseenesest ei muutu misski.
tänasel päeval,pead olema psüüholoog,et midagi mõista ja muuta;)
sirvides psüholoogia raamatut ja lugedes psühhopaatide alapunkte-
näen et igast alapunktist,on ka minu iseloomu omadustest mingi tunnus kirjas,
kas olen siis ka psühhopaat-järelikult;))
aga meil kõigil on neid omadusi,iseloomudes.sest seda põhjustab kõik mis meid ümbritseb-keskkond/
ehk tuleb see just sellest,et meil pole aega üksteist ära kuulata. pole tahtmist üksteist mõista.ja me ei suuda ega soovi anda ,seda viimast võimalust*
mida ehk paljudel juhtudel oleks just vaja...oleme ju väsinud ja tüdinud kõigist saatuse vintsutustest.ja kui selline soov ka eksisteerib-on se ju vaid ühepoolne nii kui nii.
kuulates teiste lugusid,tuleb  tunnistada,et üsna sageli voolavad mul pisarad,aga seda mitte niivõrd  kaastundest vaid jõuetusest,midagi suutmata muuta.
aga oi kuidas tahaks kõiki,nende muredes aidada. paraku on ikkagi nii,et kõik me peame ise oma muredega,toime tulema.
mida ma tahan oma looga siis öelda-seda,et kui vähegi võid,ära tee sõbrale,kaaslasele haiget,sina ju ei näe ta hinge sügavikku-kui suur on ta valu ja kurbus.
püüa rohkem teda mõista,aseta sagedamini end tema olukorda.
ja anna talle veel viimane võimalus.
püüdkem olla inimlikumad. vaata-kui sa ütled kellelegi SIGA-siis on see ehk SEA solvamine.sest isegi loomariigis valitseb kord.mida aga enam ammu inimeste hulgas pole.....
ja kui me nii ükskõiksed üksteise vastu oleme,kaotame viimsegi väärikuse*

ärme iialgi unusta,et oleme vaid külalised sellel planeedil* et misski pole igavene*
*******************************************************************

Μου αρέσει! 13