Kured on lendamas taevavõlvil
udusse mattunud maa.
Jälgin loojuvat päikest
tahaksin lennata ka.

Kuid mind nad kaasa ei võta
vaid hüüavad kluu kluu kluu
kas tõttan või ei
eal nendeni ei ulatu ju.

Meeletu igatsus painab
sooviks sind näha taas
iga hetk on kordumatu
kui lähened,silmad maas.

Ei tea mida teha,kuis olla
hing vaigistust vajab ju
nii tahaks su juurde tulla
kui taevas helendab kuu...

Kuid kahtlused närivad hinge
ei tegi kas vajad mind sa
elu kruvinud ülesse pinged
ja üksinda uitan ma.

Jalutan üksi ma metsas,lehtede sahinas
kujutlen tulemas sind-
kiirel kõnnakul kelmika pilguga
nagu polekski märgand sa mind.......

Μου αρέσει! 5