Mõelda end suvesse,
palja jalu laiskade kivide rannale;
kibuvitsade torkimivalu
põsele, põlvele, kannale.
Mõelda, et oled vaid piisake veest-
lõputu, lainetav, ajatu;
kübeke kummelipehmest teest-
hellitav, niiske, kajatu.
Ja nii kerge kui kajakalend,
ja nii vaba kui tuuled.....
Ükskõik milleks võib mõelda end
argipäevade juurest.

Μου αρέσει! 1