15.12.2011
51, Viljandi, Εστονία
Kord astusin ma üksi õhtu eel
ja kohtasin ma sind sel külateel
siis ei tundnud ma sind veel
ei märgand su külgi tol õhtul,,,vihmasajusel
siis nii õrn,nii hell sa mulle näisid
nii tasasel sammul mul järel käisid
olid kannatlik,olid lahe
ja juttki oli sul nii mahe
läks aeg,läksid mööda kuud
ma nüüd siis nägin miskit muud
sa pole see,kes olid siis
kes tookord minult rahu viis
sul on nüüd oma elu,omad rajad
jäänt aegadest järele vaid kajad
ma kõnnin veel neid mööda radu
ja tunnen turjal vihmasadu
ma meenutades kõnnin siin
ja hinges on mul ikka piin
piin aegadest ja tollest õhtust
kus silisid sa minu kõhtu
kus laususid sa sõnu helli
kus lõid särama ka armukelli
kuid nüüd on mälestus vaid saatmas mind
kus aegajalt meenutan veel sind
sind,kes andis mulle palju,
kes samas tundus nagu kalju
kuid kõik vaid unelmaisse jäi
ja varjuna mu mõtteis kaasas käib,,,,,,,,
38 views
jlus luuletus on teil.
aitähh kui meeldib,,