17.01.2010
70, Tallinn, Εστονία
Mõnel hommikul väsinult küsin,
kas tasubki paotada ust,
kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri
tulles laostunult teadmatta kust,
üritan eneselt mitte pärida
kas võin kaotada naeratust.
....väljas tänavail ükskõiksus kajab,
tasa siiski esikus avaneb uks,
ehk siiski keegi mu naeratust vajab
kuigi ta ehk jääbki tundmatuks.
65 views
Igaühe jaoks on kusagil keegi, kes vajab sooja armsat naeratust! *ANGEL*
Usun, et sõbrad on kui tasased inglid,
kes tõstavad meid jalgadele siis
kui me tiivad unustavad kuidas lennata. *ANGEL* *BYE*
Kui aega leian püüian sulle midagi kaunist luuletada.....
Kurb .....vahest tunnen minagi sama, kui selles luuketuses.