Kord oli üks noor naine oli ootamas oma lendu lennujaama ooteruumis. Kuna tal oli ees mitmetunnine ootamine, otsustas ta osta mõne raamatu ja paki
küpsiseid, et aega mõnusamalt veeta.
Leidnud endale mugava koha ja hakkas ta lugema. Tema kõrvalistmel luges
üks mees ajakirja. Naine hakkas raamatut lugema ja võttis ühe küpsise.
Seejärel võttis ka see mees ühe küpsise. Naine pidas seda kummaliseks, aga ei öelnud midagi.
Järgmist küpsist võttes, võttis ka mees uuesti sealt.
Naine läks sisemiselt üha vihasemaks ja ei suutnud sellist nahaalsust ära
imestada, aga kuna ta ei tahtnud tüli korraldada, ei hakanud selle mehega
õiendama.
Kui oli jäänud veel viimane küpsis, mõtles ta: .ahhaa! Huvitav mis see
mees nüüd teeb...?
Mees võttis viimase küpsise, murdis selle pooleks ja andis pool naisele.
See oli naisele liig! Ta oli suutnud end eelnevaga juba nii vihaseks
ajada, et sellepeale ei osanud muudmoodi reageerida, kui haaras oma asjad ja
tormas puhisedes minema.
Kui naine lennukisse istus ja oma käekoti avas, leidis ta sealt enda
ostetud küpsisepaki - avamata ja puutumata.
Tal oli niiiii häbi... ja kahju, et oli selle mehe peale niimoodi vihastanud.
Mees oli ju jaganud temaga oma küpsiseid nii lahkelt ja iseenesestmõistetavalt.
Ja nüüd oli ta lennukis... ilma mingi võimaluseta vabandada või heastada
või seletada...
Loo moraal: on 4 asja, mida ei saa parandada:
* Ei saa peatada kivi, kui see on heidetud
* Sõna, kui see on välja öeldud
* Võimalust, kui see on kaotatud
* Aega, kui see on läinud...
Kallis sõber, millal sulle viimati öeldi, kui eriline sa oled...
Kui oluline sa teiste jaoks oled...
Kuipalju kordi, on sinu kiri muutnud kellegi päeva paremaks...
Aeg, mille sa kulutad, et jagada midagi toredat, mis?

Μου αρέσει! 9