Ajumeditsiin!!"Käesolev muusikapala on mõeldud kuulamiseks ravieesmärkidel, ajuhaigetele! Tervetele inimestele võib see mõjuda kahjulikult!" Võta asja rahulikult, nüüd las ma teen, mis pean tegema. Sa käituks samamoodi, kui ei tahaks, et päike silmapaistest kolbatagust peegeldaks. Tähtis on ükskõik kuidas, aga hoida käed jalad rajal, muidu tekib küsimus, miks üldse on hingel keha vaja või kehal hinge või üldse sind, kes kõik minevikus kinni nagu kaja? Aga ainult vabal ajal toetad selga masenduse najal. Oled liigilt puhkaja, kelle leksikonis pole sõna "ruttama". Mõtled et äkki aitab hala, kui palju jumal sind tehes unustas, samm-saamu haaval ronid karjääri pidi üles nagu mäele, et on mul kraam millest kuumakartlik põleb nagu väävel, kes meist ei seaks suuri eesmärke? kes meist ei sooviks olla paremad ja andekamad? Aga ärme looda liiga palju, sest lõpuks ikka jääme ainult palvetama. Ja jälle hakkab negatiivsus depressioonivilju arendama. Must kattub valgega ja tõde kattub valega. Jumal mõeldi välja, et me saaksime temas kahelda. Kui keegi miskit teeb, teeb ta seda ainult enda tahtega. Kes ikka tehtu üle arvet peab peale sinu või iseendale ka valetad? Ja kutse sobimus on pohhui. Kõige paremini tuleb välja see asi, mida ise teha tahad! Nüüd leidsin ma elumõtte maigi taga! Aga miks mõtlen alatihti, et mul pole mitte midagi, ei perekonda, naist, sõpru, karjääri - mitte sittagi! Sellistel juhtudel vaatan taevalaotusesse ja teen statistikat, kui paljudel peale minu on ka kõik persses aga kas keegi teab, miks ka... refrään: ja siis tuleb välja, et ma pole ainus, neid on palju-palju-palju! Kogu aeg aint sitta vajub, pika peale ära harjub! Ja nüüd depressiooni varjus teeme nalju-nalju-nalju, sest üks hea nali on ka ainuke leek läbi vihmasaju! Ja siis ma pole ainus, neid on palju-palju-palju! taevas tähed, maa peal puud, sitt on äärekaljud! Ja nüüd depressiooni varjus, teeme nalju-nalju-nalju! Nagu linn, kus pole maju ja taevas, kus pole kuud! Selle ühe suuga, siin, saan ma uskumatult palju korda saata! Ma teisi ei usugi: ise räägin, ise vaatan! Sellepärast vaikselt kujutangi ette, kui paljudele ma ei meeldi. Ja kõige suurem selline türamolu vaatab mulle vastu peeglist!(huh huh) Ma austan neid, kes mind kuulavad, kes miskit mu riimis leida suudavad! Veel rohkem austan neid, kes mu mõtte järgi oma elukvaliteeti muudavad! A kõige suurem au kuulub neile, kel on miskit pakkuda mullegi, rääkimata siis teistele. Ma ei pea end eeskujuks, jumala eest mitte! Lapsevanemad, kas te tahaksite leida mind oma tittes? (issi räpi veel) Niisiis mu esimene käsk on rahvaid ühendada, selgeks tehes, et maailm pole selline mis ta praegast on vaid selline nagu me teda teeme! Nii et järgmine kord, kui ootab mingi situatsioon lahendust, ei tohiks mõelda ainult, et palju see sulle tulu toob ehk kasust. See koht on Eestimaa, mida me tallame! Vaevalt, sa, nii nõrk oled, et lähed lamajale kallale?! refrään: ja siis tuleb välja et ma pole ainus, neid on palju-palju-palju kui kogu aeg aint sitta vajub pika peale ära harjub Ja nüüd depressiooni varjus teeme nalju-nalju-nalju sest 1 hea nali on ka ainuke leek läbi vihmasaju. Ja siis ma pole ainus neid on palju-palju-palju-palju (2,3) Ja nüüd depressiooni varjus teeme nalju-nalju-nalju Kui sul on suur janu ja sa rüüpad ojast, siis tead, et see ei ole kraan, kus valida vastavalt külma ja sooja! Kõik saavad võimaluse tippu püüda, vähesed soovida! Kuigi jumal on meid munast haudund pigem müüjaks, kui orjaks. Siis me ei ole mitte "suure paugu" vaid "suure tünga" pojad, sest põhiline on raske töölisklass - maahooldusaine, aga meie sõnnik ei ole mitte bioloogiline, vaid vaimne! Sellepärast ma olen hakkand kadestama neid, kes ei mõtle! Vast saaks öösel silma kinni, kui ei teaks, mis on tõde! üks tõest on see, et ma ei saa miskit kaotada ilma võitmata! Et kui mu põld on umbrohtund sealt saatuse vilja lõikan ka! Jagan kindaid neile, kes katsuvad pilvi nagu "punane rist" kondoomi. Sest kui olematuses on seda, mis takistab maailma loomist: näiteks kui väike Ivari oli muidu kinnine, avas end säilitades kontrolli, samas enesekindlalt, nagu teaks eksistentsi parooli, kuidas panna piiri, elada sisse oma rolli. Ja kõik tarkus, mis aastatega lisandus oli nagu tänapäeval tehtud silikoonist. Aga see on kena, Pamela ajab mind ka kiima! Armastan seda libu või täpselt sellist ja venitan türa sitaauku niikui vibu! Kui nüüd näen end peeglist, selgi-tamaks ajumeditsiini.. et kui ravim täieneb, teeb seda ka haigus ja nii jälle veel, jälle veel-veel-veel, jälle veel-veel, jälle veel-veel.. Ja nii kaua, kui sinu aeg tuleb, tõmmatakse su perset lohku! A ükskord, kui mina suren, siis mäletate mind kui meest, kel pold pohhui! refrään: ja siis tuleb välja et ma pole ainus, neid on palju-palju-palju! Kui kogu aeg aint sitta vajub, pika peale ära harjub! Ja nüüd depressiooni varjus teeme nalju-nalju-nalju! kui on lambad on vaja karjust! ei vaja me veel heina ja marju! Ja see haigus ei ole vaimus, viga on meie ajus! Valjult karjub see, 2 meest - 1 neist on paks mees! Maailm on mõeldud katseteks, kuidas teha mehest lapsmees. Mõtete linn on Tartu ja mõtete mees on Chalice! Ja kui küsid miks, toetad kampaaniat Chalice presidendiks. Iga küsimus saab vastuse ja tekib küsimustik, aint sellepärast me juhe ongi kuradi pikk.. ongi kuradi pikk, ongi kuradi pikk KU-RA-DI pikk

Μου αρέσει! 1