Rassakas:

Raskus, armastus, võitlus, vabadus jooks millegi suunas, kuid auhind on saladus. Uurin asja selguseni või kuni mu jõud raugeb mõistatus, kuid mina olen lahendist veel kaugel.

Elu ei ole mee lakkumine...
Elu on otsimine... jah, kel veab, sel leidmine. Otsisin tühjalt ja ei tea mida.leidsin inimese,tema oli eriline, mitte nagu kõik need teised, ta oli teistsugune.Lõpuks ometi sain oma teekonnale väärilise kaaslase. Kellegi kellega jagada selle mõttetu maailma rõõme ja kurbust.Tema oli see ainus ja õige minu jaoks, nii mulle vähemalt tundus.Aeg möödus muretult, elu oli ilus, kuni päevani mil see juhtus olin abitu ja teovõimetu, kogemusi nappis ja kõik muutus ta tahtis olla üksi, mõelda, olla vaba ning sõltumatu, tahtis puhata sellega leppimine tuli iseenesest, kes olen mina et mitte lubada? Mul oli õigus küll viimasele sõnale kuid ma ei kasutanud seda - lasin tal minna parima asja oma tühisest elust, millest nõnda kiirelt olin jäänud ilma. Üksi olemine ei olnudki nii raske kui algul mõtlesin, piinast tohutust. Mul olid mu sõbrad ja muidugi muusika millest leidsin taas lohutust. Meeles veel need sõnad ja tunded mis kunagi sai välja öeldud
mälestused elasid edasi mõtetes ja jällegi, aeg möödus.Ta tuli mu juurde tagasi, mul oli õigus, kuid mis siis minu tunded olid muutund, rääkisin talle tõde ja ta nuttis. Ebameeldiv olukord - kuid ma ei suutnud enam valetada talle sest teadsin et tõde ei tee kunagi kokkuvõttes samapalju haiget kui vale!

Aeg ravib ja otsing läheb ikka edasi.

Miski pole kindel, kõik on habras ja just kõige paremal hektel miski halb meid tabab ja enne seda võiski tunduda et oled oma saatuse sepp kuid nüüd pigem et keegi teine vajutab nuppe sinu eest

Rassakas:

Sulle ja su sõbrale tungitakse tänavapeal kallale, kas see on eesti politsei
kes sind aitab? Läbi juhuse saavad nad tüübid küll kätte, kuid kas kohus paneb ikka õigluse paika. Üks saab aasta tingimisi teine kuus kuud ühiskondlikult kasulikku tööd.Teile jäävad noa torkehaavu täis kehad, pluss mitmed vihast magamata ööd ja neid öid veel jätkub, viha pole otsas, kõik on alles ees. Sõber ei saa kunagi tegeleda enam spordiga, liigub elulõpuni longates. Ja hing mis oli ennem soe on nüüd pikka aega külm kui ennem ei tunnetand maailma kurjust, siis nüüd küll edasi kaevata pole ka mõtet, tüübid alles Eestisse tulnud – lehed puhtad. Ees kõik need tulevased pimedad ööd, mil välja minnes su ema nutab
purunesid illusioonid maailmast, kus kõike saavutab vaid heaga karistuspoliitikas valitseb kriis, õiglus tuleb ise jalule seada. Nende leidmine ei pakkunud erilist pinget, nimesid teades on aadresski käes. Kirjeldamatu on see viha hetkel mil seda tõbrast jälle näed kohal oli neist vaid üks ja kõik need valed mis vabandasid välja teist meest keskmist kasvu, jässakas, umbkeelne kabi kel oli ülbust rohkem kui kahe eest. Toimus rüselus ja järgmine hetk oli ta pea sinu käte vahel. Üheksakümmend kraadi vasakule , kraks – ja maailm olekski juba parem. Sõbra keelavaid hüüdeid sa ei kuulnud, kuid õnneks lasid tal ise enesest
minna. Hiljem mõtlesid et ta pääses, kuid tegelikult pääsesid ka sina tegelt pääsesid ka sina..S ul oleks tõesti olnud piisavalt aega vanglas mõistmiseks, et viha sünnitab vaid rohkem vihkamist, vägivald vägivalda

WST:

Sa pääsed lõpuks tulema, see maakoht ei hoia Sind enam kinni - võibolla kui vanemad oleks veel elus.. ja siis ehk toidaksid nemad Sind? a Sa oled harjund hakkama saama, ja Sul on vähemalt enda kirjutatud riimid mida oled loonud ikka siis, kui keegi Su nina ees on ukse virutanud kinni töökaaslased on ka värdjad, kellega on ainult jõuga asju aetud. A see kõik on suva, sest lõpparve oli kuuldavasti juba lõuna paiku laekund. Kell saab viis ja suvetöö seal kuradi vabrikus on möödas - nüüd pole enam paratamatusi, vaid edaspidi juba ise valid kussa töötad. Sind ootab ees uus linn ja tasuta koht kõrges õppeasutuses
paistab, et üle tüki aja oled tulvil tegutsemistahet ja põled nagu tules lahkumise idee Sa võtsid igatahes kähku omaks, ei poeta pisaraid, pigem näitaks keskmist, kui see koht oleks Su silmis mingit tähtsust omand netipunkti kaudu tead nüüd veebist paari kutti ja mis kõige tähtsam - ka üht tüdrukut, kes viis kogu Su süsteemi haripunkti kas see ongi uus elu? kui nii, siis tähistab oma lahkumist sealt pärapõrgust juba täna õhtul, sest see ongi see, mis pärast pikki aastaid on päral lõpuks seisad ristmikul, kuid juba suund on teada.. ja kuna hetkel Su jaoks kõik uus on hea, Sa loodadki, et küll mõni autojuht end peatab
hoiad pöialt julgelt püsti ja riided tuules lehvimas sa naeratad ja iga möödasõitja ütleks, et Sind nähes poleks küll millegi üle kaevata ei lähe kaua, auto peatub, üks repliik ja lähedki sisse kuigi sealt kostuv muusika (nts nts nts) teeb Sind pigem närviliseks see noor rullnokk tuleb Tallinnast, a Sa ei tea, et ta käis seal ja ostis endale just uue auto (miks?) sest eelmise ta sõitis täispeaga sodiks sõidu käigus selgub, et tal on teises autos samast mastist sõbrad, kes said edumaad, kui ta peatus ja Sind peale tahtis võtta tunned lõhna, misasja - joond oled või, tüüp surub gaasipidet põhja ta sõber kõrvalautos tahab näha, et kummal rohkem masin sisse võtab kohe möödutegi tast ja juba röögid: "missa teed? las ta kurat nöögib neil pole hullu, a Su enda auto on praegu vastassuunavööndis!"
soovid et see lõppeks, Sul on hetkega kopp ees sellest põnevikus paned silmad kinni, kas lõppes, lõppes küll jah, kuid mitte õnnelikult ..

Μου αρέσει! 4