D.O.G. :
Kas küsid endalt miskit, kui sellele tead niigi vastust. Oma tundeid kinni hoiad kuniks kõik siin ilmas jahtub, siis kui pimeduse varjuga me elu ükskord kattub.
Soovides, et saaks ise valida tee, kuidas lahkud. Kas ka kadedus ja viha me vere sees lahtub? Või lahtuvad nad siis, kui on meid nad maha matnud, siis kui vaatan taeva poole, Jumal, tõesti muud ei tahtnud. Kui et leida veidi rahu, natukene armastust, ning abi otsides ei peaks ma kangutama kinnist ust.
Kust tuleb - see, mis täidab meie hinge, ning millal on lahkumas see debrekas ja pinge, inimeste vahel justkui katkematu ahel. See, mis elust teeb elu on vaid inimese tahe. Siis kui päevad poleks päevad ja ööd oleks öötud, tunneksin ennast justkui elust ära võetud. Nagu elust ära võeti minu Kallis õde. Kellelt küsida, mis on vale, mis on tõde. Kas muutub elutee hakates saatusele vastu
või vabatahtlikult hoopis kuristikku astud. Oma mõtetesse laskun - nüüd hetkeks õhtu eel, ning endamisi mõtlen, mis mind veel ootamas on ees.


Oganga:
Ma seisan momendis, kus aeg tihti peatub.Vihmapiisad vastu nägu, tean ma pole veatu.Öö mind valgustab kõndides ei kuhugi. Kes kukub, kes tõuseb - hüüdes ma suutsin. Läbida elu nii, nagu oli põhimõtteks. Valatud higi, pisarad läks maksma raskeks. Kuid väärtuslikum kui kuld, plaattina. Kas peale surma tuleb teine elu? Kas peale surma olen taas koos sinuga? Küsimusi on palju, kuid vastuseid napib. Jääb vastamatta, öeldakse, et oled vastik. Oganga rändab läbi "Taeva Raadio" Lausuda hingest - sa võiksid olla mu. Kuid ma ei suuda muuta jään alatiseks, selliseks nagu olen - mõne silmes koletiseks.Selliseks, milliseks eluteed mind muutsid. Terrorism ahnus teiste pead jahtisid. Headus sureb esimesena, kurjus kurvemana. Keegi pole siia ilma sündind kaotama. Märatsevad lained uhuvad su unistused.

Μου αρέσει!