Kord oli nii, et sina olid ainus, kellele naeratades olin ma tõeliselt siiras,
Ei hoolinud ma halvast, elu oli ilus, isegi kui hinges valu piinas.
Ma tundsin, et enam otsima ei pea, sinuga oli turvaline, oli hea,
Ma eal ei osanud arvata, et teinud olin elu suurima vea.
Sa sellest ajast saati mind kummitad, mu järel käid sa varjuna,
Miks piinad, miks piinad mind sa, miks ei lase sa mul elada
Ei hoolinud siis, kes oled, ei uurinud mida tunned sa,
Tundsin, et küsimusi pole vaja, meil vaikusest piisas, polnud vaja rääkida.
Kõik oli õige, olin õnnelik ei osanud ealeski arvata,
Et võid nii haiget teha, sina olid nõrk-aga mina tegin vea.
Sa sellest ajast saati mind kummitad, mu järel käid sa varjuna,
Miks piinad, miks piinad mind sa, miks ei lase sa mul elada.
Palun mine, palun lahku mu mõtetest, ma ju niigi kannatan,
Miks ei kao, miks tuled sa tagasi, tahan vaid oma elu elada, ilma sinuta, üksinda
väga armas jutt.