27.11.2014
67, Tallinn, Εστονία
Kohati ma mõtlen õudusega, et mis maailmas ma elan? Kas ma tahan luua kodu ja siis avastada, et olen pununud pesa selleks, et võõrad linnud seal tiivakesi sättida saaksid. Kas ma tahan luua uue elu, kasvada koos temaga ja samal ajal taibata, et mu mehel on täitsa savi, see naudib elu kuskil mujal, kas ma tahan olla suhtes, kus omavahel ei saa asju sirgeks räägitud, vaid minu pereelu lahatakse sadade inimeste poolt kuskil kommuunis? Mis toimub? Ja kõige selle juures me imestame, et lokkab armukadedus, spioneerimine jms ebameeldiv. Mida me tahame saada ühiskonnast, kus valetamine, varjamine ja moraalitus on saanud normiks? Ma ei vaidle, et elus võib kõike juhtuda – me võime armuda ootamatult, meil võivadki tunded jahtuda, meil tulebki ette arusaamatusi, aga kulla inimesed on üks märksõna, mis selle kõige vastu aitab – AUSUS
Pikemalt võid lugeda" julgus mõelda,julgus öelda" .
55 views
Tõsi,ka kõige lähedasemas inimeses võid leida vaenlase ega muidu öelda:karda sõpra,aga vaenlasega saad hakkama.