Kuskil metsade taga haavad öide puhkevad
kajakad keerlevad ymber vana majaka
laevad on lahkumas sadamast
igal neist suund oma ilmakaarde..
sind viimati seal laevatekil nägin -
ytlesid,et metsad ahistavad uut otsijat
saamatud nahistuksed lund saatma jäävad..
sa tead,et maailma vöidad  -
kui vaid yritad
soovin,et mida oled otsinud
selle ka maailmast leiad
önne kuldkäsi saadaks sind otsingutel
et,unistusi ei tallataks asfaldi
ja ,et usk sul säiliks unistusteis..
kunagi ehk mäletad veel maid ja metsi
mäletad pilvi ja valgeid purjeid,järvi -
mäletad kuidas luiged laulsid kurbusest
pajulinnu örn laul hääbus öhtuhämarusse..
inimesi pölismetsa unustada ei vöi
lapsepölv ja noorusaeg raudsidemed löid
oled veelgi yks paljude seast,
mäleta,sest oled seda alati  -sa tead..

 

Μου αρέσει! 2