Mul on Armuke. Ta on mul pidevalt mõtetes, ta on tihti minuga koos nii bussis, rongis, autos. Vanasti, kui tuli poe juures piima- ja kaubaautot oodata, ootasime koos. Ma varastan tema jaoks aega pere arvelt, mu mees on tema olemasolekuga leppinud. Pere arvab, et parem olgu kodus Armuke, kui närvihaige ema. Teda võib näha mu magamistoas öökapil kükitamas (kui ta parasjagu mu voodis pole), elutoas diivanil lösutamas. Vahel võtan ka eputamiseks sõbrannade juurde kaasa- las tunnevad kadedust, sest nendel pole... Me pole nende pikkade aastate kestel riidu läinud, no vahel ikka naginaid juhtub, ka veidi armukadedust. Loodan siiralt, et ta ei jäta mind kunagi maha. Mu Armuke on Kudumine!
Eh, mulle Kudumine, Õmblemine, Tikkimine jtt Armukesed ei passi. Tahaks ikka seda Eestimaa mehist meest, aga ei teda tule, ammu läinud Toonelasse;) Aga ma ei karda olla üksi. Minu saatjaks on hoopis Kepp. Kepp hommikul ja Kepp õhtul, öösel olen Kepita. Öösel panen oma Kepi seina najale puhkama!!!
Homseks Sulle head sõbrapäeva!!! Ära homme oma Armukese peale mõtle, peida ta sahtlisse või kappi, kust ülehomme taas säravsilmil välja võtad, korraks silitad ja lased näppudel õrnalt üle ta pehmuse ...
Põnevusega jään ootama sinu uusi lugusi , väga huvitav !
Lahe lugu *GIVE_HEART* *HEART* *GIVE_HEART*
Tänan!
..ah.kui vahva,,,eriti põnev oli lõppu oodata... *HEART* *JOKINGLY* *YES*
...nii vahva lugu...:DDD...
Leidsin käsitöö blogist! Nii naersin!