Mu väike õde
on kui säde,
kes rõõmu ellu
veidigi toob.
Südamesse hellust
ta toob.
Jookseb ringi aina
ja kilkab.
ei miski ta peakest paina,
suureks saada ta veel ei ihka.
need väikesed käed,
need väikesed varbad.
Varsti unemaale läed
ja ainult ülesse tõusta kardad.
Kes siis tahakski tõusta selt imedemaalt,
vaadates jänkudega vikerkaart.
Hommikul tõustes kõik tundub uus,
uued mängud ja uued teod,
võibolla on uus sõnagi suus,
oma unenäod pärismaailmaga seod.
Jälle mänge sa mängid,
mis unenäosgi nägid,
uusi asju nii proovid,
ja pole sul midagi mida sa soovid
või mida tahaksid muuta.
need väikesed teod palju võivad suuta.
Tood ju õnne teiste südametesse,
annad valgust igasse päevasse.
Sa oled nii väike ja aru veel ei saa,
et elus palju keerdkäike ja palju haiget ka saab.
Proovi veel olla see laps nii väike.
See kestab vaid korra, kuid hiljem vali oma käike.
Ära ihka ruttu suureks saada ja võta oma lapsepõlv endaga kaasa.
Kuhu sa ka ei läheks
ja kui tuju läheb pahaks,
ole ikka koos jänkudega,
seal vikerkaare all.
Nende lapselike mõtetega kõik ei tundugi ju nii hall.
25.11.09...

Μου αρέσει! 5